EADSE määras nädala alguses Eesti meeste epeevehklemise esinumbrile Sten Priinitsale dopingureeglite rikkumise eest 18-kuulise võistluskeelu asukohateabe esitamise kohustuse rikkumise eest.

"Kui sportlast ei ole määratud ajal määratud kohas, siis registreeritakse ja kirjutatakse raport. Sinna lähevad tõendid /.../, kõik need tõendid esitatakse niiöelda kontorisse," selgitas Vallimäe. "Meil on kolmeliikmeline dopinguasju läbivaatav kolleegium, analüüsime läbi. Siis saadame sportlasele teavituse,
et palun seitsme päeva jooksul saada oma seletus."

"Peale selgitusi seesama kolleegium otsustab, kas fikseeritakse üks rikkumine või mitte. Ehk siis juba selle ühe rikkumise fikseerimine on päris korralik protseduur. Kui tuleb teine rikkumine ja kolmandaga pakitakse juhtum kokku, sed nimetatakse etteheiteks. Kirjutame kokku etteheite ja saadame selle etteheite koos tõenditega viitega rikutud reeglite artiklitele distsiplinaarkolleegiumisse, mis on sõltumatu meist kõigist ja nemad siis kaaluvad. Vajadusel küsivad lisatõendeid ja nemad langetavad otsuse," selgitas Vallimäe.

Priinits jättis märtsi alguses testimisandmebaasi programmis ADAMS muutmata oma asukohainfo ning EADSE kontrollijad läksid proovi võtma vehkleja koju Tallinnas, kuid tegelikult oli Priinits sel ajal võistlemas Budapestis. Sarnane oli ka kronoloogiliselt esimene eksimus, kui Priinits viibis Euroopa mängudel, kronoloogiliselt teise rikkumise puhul väitis Priinits EADSE-le, et magas dopinguküti saabumise ajal ning ei kuulnud tema telefonikõnet.

EADSE andis Priinitsale võimaluse ennast selgitada, aga tal ei õnnestunud distsiplinaarkomisjoni oma süütuses veenda, mille järel pakuti talle võimalust end süüdi tunnistada. Sellele oleks järgnenud aastane võistluskeeld. Priinits tunnistas kolmest rikkumisest oma süüd vaid ühes ning komisjon määras talle seejärel 18-kuulise võistluskeelu.

Margus Mugu ütles, et dopingureeglitest kinnipidamine on sportlase kohustus. "Tahad spordiga tegeleda sellisel tasemel - ole mees, pea neist kinni. Ega ei ole ju palju nõutud," sõnas distsiplinaarkolleegiumi esimees.

Ta selgitas, et sportlane peab lisaks asukohale märkima ka ühetunnise vahemiku, mil ta on kättesaadav. Neid ajavahemikke ehk slot'e saab sportlane muuta kuni minut enne vahemiku algust. "Sellel hetkel peab ta ennast kättesaadavaks tegema," lisas Mugu.

Vallimäe rõhutas, et Eesti dopingukütid on rahvusvahelisel tasemel ning nende professionaalsuses kahelda ei saa. "Viimased kolm aastat või isegi rohkem on meie testijad akrediteeritud rahvusvaheliselt, neil on ITA (International Testing Agency - toim) litsents. Nad võivad homme minna olümpiamängudele, neli testijat oli meil kvalifitseeritud olümpiamängudele," ütles Vallimäe.

Ta lisas, et EADSE on tõlkinud ja kohandanud rahvusvahelist käitumisjuhendit, mis annab testijatele juhised, kuidas sportlast kätte saada. "Teiselt poolt on sportlasel kohustus teada neid reegleid. Siin sportlane on tulnud välja ideega või väitega, et et 24 tundi enne peab muutma, hiljem muuta ei saa. Kõikidel registreeritud testibaasi kuuluvate sportlastel on kohustus läbida WADA e-kursus. Seal on sportlastele peensusteni seletatud, mida peab tegema," ütles Vallimäe.

Ta ütles, et maailmasport on tegelikult väga puhas. "Kui me vaatame statistikat, siis positiivsete proovide protsent on langenud viimase 10-15 aasta jooksul kusagil kolmelt protsendilt olümpialadel 0,3 protsendile. Positiivne leid on ikka väga-väga haruldane, mis ei pruugi olla veel doping," sõnas Vallimäe.