Maailma dopinguvastases koodeksis on kehtestatud kokku 11 dopinguvastast reeglit, sealhulgas tippsportlaste poolne asukoheteabe esitamise kohustus. Koodeksi artiklites 2.1–2.11 sätestatud ühe või enama dopinguvastase reegli rikkumist käsitletakse dopinguna.

EADSE registreeris viimase 12 kuu jooksul Priinitsa suhtes kolm asukohateabe esitamise kohustuse rikkumist ehk testimiselt puudumist. Sportlastel on kohustus esitada WADA andmehaldusprogrammis ADAMS teavet oma asukoha kohta ning määrata igaks kalendripäevaks 60-minutiline ajaaken võimalikuks võistlusväliseks testimiseks. Selle kohustuse rikkumine fikseeritakse testimiselt puudumisena.

EADSE juhatuse liikme Henn Vallimäe sõnul oli reeglite järgimine Priinitsa enda kätes, aga ta ei saanud sellega hakkama kolmel korral järjest. "Mõistame pahameelt, aga dopinguvastaste reeglite täitmine on võrdväärselt kohustuslik kõikidele sportlastele," ütles Vallimäe.

EADSE andis Priinitsale võimaluse ennast selgitada, aga tal ei õnnestunud distsiplinaarkomisjoni oma süütuses veenda. Priinits tunnistas kolmest rikkumisest oma süüd vaid ühes ning komisjon määras talle seejärel 18-kuulise võistluskeelu.

Võistluskeelu määramisel juhindus distsiplinaarkolleegium maailma dopinguvastase koodeksi artiklist 10.3.2, mille põhjal artikli 2.4 rikkumise eest kehtib võistluskeeld kaks aastat, mida võib vähendada kuni ühe aastani olenevalt sportlase süü astmest.

Priinits võib otsuse vaidlustada Eesti dopinguvastases apellatsioonikolleegiumis 21 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Motiveeritud otsus esitatakse Priinitsale hiljemalt 22. aprilliks.