1986. aastal valminud Sigulda rajal toimusid bobisõidu ja skeletoni tiitlivõistlused ka neli aastat tagasi. Koostöös rootslastega kandideeriti ühe võistluspaigana 2026. aasta taliolümpia võõrustajaks, kuid selles konkurentsis tuli tunnistada kaotust.

Siguldat võrreldakse Saksamaal paikneva Altenbergi rajaga. Ülemises osas asetsevate kurvide ohtlikkuse tõttu Siguldas neljabobiga ei sõideta. Rada elu jooksul 1400 korda läbi sõitnud Sarajevo olümpiapronks Zintis Ekmanis ütleb aga, et näiteks Darta Zunte jaoks sobib Sigulda treeninguteks suurepäraselt.

"See rada planeeriti esialgu vaid kelgutamise jaoks," sõnas Läti bobi- ja skeletoniliidu peasekretär ERR-ile. "Viimasel minutil asjad muutusid. Rada tehti ka bobide tarbeks ja hiljem lisandus skeleton. Aga rada on väga-väga raske. Mitte küll tohutult ohtlik, aga väga keeruline."

"Meie omame ikkagi sellist teavet või tunnet, et kui sa siin raja peal sõidad, siis sa sõidad suhteliselt igal pool maailmas aktiivsetel võistlusradadel," ütles endine kelgutaja, praegu Eesti kelguspordi liidu peasekretärina tegutsev Freddy Tomingas. "Meil on hea meel, et meil on selline tehniline nii-öelda kodurada. Kui me saame siin liikuma, siis me võime minna ükskõik kuhu."

Võrreldes ajaga kui Freddy Tomingas ja Marek Seer 1990. aastatel olümpiamängudele pürgisid, pole Sigulda rajal nende sõnul liiga palju muutunud. Tipphetkedel saavutatakse kiirusi, mis küündivad 120 kilomeetrini tunnis.

"Näib selline väga ohtlik ja keeruline, aga kelgu peal olles sa tajud ise vähe," tõdes Seer. "Loomulikult, mingid kohad on – sa saad aru, kas sa sõidad kiirusega 100 või 120 loomulikult. Aga ütleme nii, et kiiruse pealt on oluliselt nauditavam see asi."

Skeletoni ja bobisõidu Euroopa meistrivõistlused ja MK-etapp kestavad Siguldas pühapäevani.