Padisel on ka varem korraldatud rahvusvahelisi võistlusi, kuid mitte kunagi maailmameistrivõistlusi. Kestvusratsutamine on ala, kus pannakse nii ratsaniku kui ka hobuse vastupidavus tõsiselt proovile.  

"Kestvusratsutamine on tiimitöö ratsaniku ja hobuse vahel. Suur osa on iga ratsaniku tiimil ehk hooldajatel. See nõuab väga suurt tiimitööd. Hobusel temas peab olema tahet, et vedada oma ratsanik läbi selle pika distantsi. Peab olema usaldus ja peab olema tiim, kes hoiab koos kogu seda komplekti," rääkis võistluse sekretär Lilian Schönberg. 

Maailmameistrivõistluste rada oli üpris keeruline. Seda oli näha välja langenute arvust, mida oli üle poole startinud võistlejatest. Distants on 120 km, osalevad 8 - aastased hobused. Ehk nüüd on jagatud 120 km pikkune distants neljaks ringiks. Iga ringi järel on hobustel vet kontroll, kus kontrollitakse nende metaboolseid näitajaid, pulssi, longet. Seejärel elimineeritakse kõik, kellel ei ole hästi, et jätkata," lisas Schönberg. 

Stardis oli kokku 40 võistlejat kellest kolm eestlased. Nendest parima tulemuse ehk 7.  koha saavutasid Eliise Laur ja hobune Namir. "See on aastatepikkune vaev ja koostöö, mis sa oled oma hobusega ehitanud. Et jõuda sellisele võistlusele see võtab aastaid treeninguid, tööd, vaeva, higi, pisaraid. Seega eriliseks teeb see, kui sa lõpuks saavutad selle tulemuse ja pääsed maailmameistrivõistlustele oma riiki esindama, siis see ongi see eriline asi, mis paneb meid liigutama," võttis Schönberg eestlaste tulemused kokku.