Kuigi arstid soovitasid pärast mullu 30. novembril toimunud lõikust pool aastat pausi pidada, siis 76-aastane Teeväli kibeles ikkagi varem jooksurajale. "Aga ei saa ju 1. maid vahele jätta. See on traditsioon!" sõnas ta ETV saates "Hommik Anuga".

"Ma olen juba kondiproovi ära teinud. Ma olen kolm lühemat jooksu ära teinud aprillis. Iga korraga läks paremaks. Ega me niisama - meil on pulsikellad ja asjad. Selle järgi ma teen. Ega ma ennast ei ületa ka. Maratoni tuleb mõistusega teha ja maraton ongi peas kinni. Sa töötad ju peaga."

Teevälil vahetati südameklapp. "Südames, ma arvan, see sünniviga. Klapi tagasivool oli. Seda teadsin juba ammu, et mul oli õhku vähe. Ma muidugi koormasin omajagu südant üle ka," tunnistas kogenud sportlane. "Paljud arstid ütlevad, et tagasivooluga ei tohi üldse sporti teha, aga kuidas ma saan? Lõpuks hakkas lupjuma ka ja siis vahetatigi südameklapp ära."

Ta tähtsustab, et tegelikult ongi pärast operatsiooni liikumine oluline. "Seda peab väga hoidma, aga selle jaoks on pulsikell, mis kontrollib. Liigutada tuleb. Nii kui operatsioonilt tuled - seal tuleb juba püsti tõusta. Istuli. Liikumine on isegi siis, kui oled nii haige," lausus Teeväli.

Kuigi juba lapsest peale maatöid teinud ja pidevalt liikunud Teeväli tegi esimese jooksu 40 aastat tagasi ümber Viljandi järve ja seda 36-aastaselt. Kohe hakkas meeldima. "Järgmine oligi maraton. Aga mina mõtlesin, et kui 12 km nii hea kerge joosta - noor oled ka, 36-aastane -, siis mis see maratongi on? Ja läksin jooksin 9. mail, tookord oli Võidu maraton Tartus," meenutas ta.

"Tartust Tabiverre ja tagasi. Aga seda ei maksa muidugi võrrelda - ilma trennita niimoodi minna. Jalad niimoodi valutasid, et läksid trepist käsipuudel - ei saanud kõndidagi. Nii hull oli kohe. Aga 3:50-ga jooksin ära, nii et noorus."

Seejärel hakkas Teeväli korralikumalt treenima. "Tundsin, et jooks hakkab huvitama. Isikliku jooksin kaks aastat hiljem - 3:14.00. Oleks mul treener olnud, toitumine ja asjad... Ega siis ei olnud nagu nüüd, kus on geelid ja asjad. Hea, kui viie kilomeetri tagant said lonksu vett. Too oli kõik!"

"Ma ei osanud ka taskusse midagi panna nagu nüüd pannakse igasugu asju - lihtsalt läksid ja tegid! Jalanõusid ei olnud - too oli veel kõige hullem," lisas veteranjooksja. "Tartu jooksusussid olid, aga need tegid veel jalad hullemaks. Tennistega jooksin maratoni."

Tänaseks on maratone kogunenud üle 400 ja läbinud on ta neid mitmel pool maailmas. Kuigi Teeväli on käinud aastakümnete eest ka seljaoperatsioonil, siis üldiselt ta tervise üle ei kurda.

"Ei ole elus olnud peavalu, külmetushaigusi pole põdenud. Ei tohi ütelda, aga koroonat ka põdenud ei ole. Mõni mõtleb, et ta valetab, aga ei valeta, aga tõesti ei ole põdenud!" kinnitas ta. "Immuunsus, õige toitumine, liikumine - see on kõik kokku. Ma ei usu, et olen eriliseks sündinud. Kindlasti mitte."