Kristjan, maailmameistrivõistlused on käes. Sul on olla väga palju võistlusi. Võib-olla üks tihedamaid kalendreid, mis on üldse karjääris olnud. Kuidas lõpus aja võtsid, et päriselt puhata?

Uue aasta algusest Schonachis oli peaaegu iga nädalalõpp võistlus, vahele jäi üks nädalalõpp. Aga siis olime Lillehammeris ja treenisime päris tugevalt. Schonachis hakkas tunda andma küll ja ei olnud enam kõige teravam. Pärast Schonachit sai paar-kolm päeva natuke rahulikumalt võtta. Loomulikult treenisime, aga natuke väiksematel koormustel. Viimane ettevalmistus sai päris tugev tehtud. Eks ole näha, kuidas keha reageerib. Võib olla hea, võib ka natuke viivitusega suure mäe poole. Aga üldiselt peaks seisund okei olema.

Millised riskid sellisel graafikul on?

Minu puhul on alati see, et on variant jääda treenima, aga see ei pruugi tulla kasuks. Tihtipeale võtab kehal aega, et saada võistlusrütmi. Siis tihtipeale läheb esimene võistlus kaduma, sest keha ei olnud veel valmis. Isegi, kui oleme teinud intervalle ja omast arust valmistunud. Võistlussituatsioon on natuke teine. Seekord võtsime sellise plaani ette ja loodan, et kannab vilja.

Mida ütled radade kohta? Murdmaasuusatajad on ärevad ja ütlevad, et nende ringid on väga-väga rasked. Kuidas näevad välja kahevõistlejate ringid?

Kahe ja poolene... ma ei saa öelda, et oleks kõige lihtsam ega kõige raskem. Oleneb oludest. Peaaegu kogu aeg tuleb tööd teha. Suuri laskumisi ei ole ja kui laskumine on, siis on ta päris kurviline. Tõusud on pikad, aga üsna lauged. Kui on hea punt ja kiire rada, siis võib olla sobilik, aga sõltub palju, kuhu oled end peale hüpet sättinud. Üksi taga ajada võib ka kiirel mehel üsna keeruliseks osutuda.

Maailmameistrivõistlustel eelvõistlust ehk PCR võistlust ei ole. Kuidas need mäed tunduvad? Kas ja kui palju maksab õnn?

Pigem arvan, et siin mäel meeletut tuult ei tule. Küll aga oleme mägedes ja need õhuvoolud võivad muutuda. Võib keerata taganttuulest vastutuuleks. See võib saata saatuslikuks, aga mitte tuule tugevus. Hetkel tundub, et on stabiilsed-rahulikud olud. Otepää tuult siin ilmselt ei tule, aga alati võib olla mägedes ootamatusi.

Võistlusprogramm on selline, et sul on võistlus ja siis päris pikk paus - kaks teatevõistlust vahel. Kuna Eestist kedagi rohkem ei ole, siis paaristeadet sõita ei saa ja siis tuleb suure mäe võistlus. Kas see võib midagi mõjutada?

Sellist kogemust ei olegi olnud, et individuaal alguses ja lõpus. Tihtipeale on lõpetanud mingi tiimivõistlus ja paus pole nii pikaks jäänud. Aga raske öelda, kui palju ta mõjutab. Arvan, et tuleb targalt tegutseda ja arvestada nende päevadega, mis tuleb vahepeal teha. Kus pikemad-rahulikumad trennid, kus kiiremad lõigud sisse. Kindlasti ei saa pärast esimest võistlust kehal maha jahtuda. Tuleb surinat sees hoida. Tark tegutsemine enda ja treenerite poolt - siis peaks kõik hästi olema.

Kuidas oled mõtestanud selle MM-i enda jaoks? Mida tahad siin saavutada.

Tulemuse pool on alati tagajärg ja sõltub enda heast sooritusest. Mida näitasid viimased etapid ja see, et sain enne MM-i poodiumikoha... ma ütleks, et see annab mõnusa tunde, et midagi on sel hooajal tehtud ja ei ole nii suuri pingeid. Teisalt, enda jaoks on ootus jällegi suurem. Ma arvan, et vorm on okei nii suusa- kui ka hüppemäel. Kui see ära realiseerida, siis ma ei näe põhjust, miks peaks olema kuskil kaugemal kui need kohad, mis olen hiljuti välja võidelnud.

Kui võtta kuu-pooleteise tagune olukord ja tänane, siis tol momendil MM-ile minna oleks vist ühesugune kogemus ja täna, nüüd - arvestades, mis head võistlused on olnud ka hüppemäel -, siis hoopis teistsugune olukord.

Jah, kindlasti. Kui tead, et sul on olemas mingi hüpe, et kui isegi ei õnnestu suurepäraselt, siis on sul mingi tugev hüpe olemas - see annab hea enesekindluse. Suudad selle pealt natuke rahulikumat ja mõnusamat fiilingut mäel hoida. Kui tead, et hüpe on väga keeruline ja lähed midagi üritama, siis niikuinii ei tule. Ma arvan, et hetkel on hea alus hüppamiseks antud. Tuleb lihtsalt kainet pead säilitada ja sooritus ära teha.