"Pulss oli väga kõrge ja emotsioonid on tegelikult vinged ja vägevad. Olen emana üliõnnelik. See oli kindlasti tema kõige raskem võistlus, millele olen kaasa elanud," rääkis Terje Õiglane.

Kui Eugene'is peetud MM-i pidi Õiglane pärast ebaõnnestunud kettaheidet vigastuse tõttu katkestama, siis EM-il ühtegi viperust ette ei tulnud. "Ta võttis jalad alla ja tegi oma ära. Väga hea, et tal polnud ühtegi suurt ämbrit, vaid tegi oma tulemused ära ja sellest lõpptulemus tuligi," sõnas isa Jaan Õiglane.

Jan Õiglane on venna tulemuse üle uhke. "Ta tuli teatud aladel kolmandal katsel raskest seisust välja. Näiteks odaviskes, kus see viimane katse oli väga vajalik, sest 1500 m jooksu järel jäi Nilsson (neljandaks tulnud Marcus Nilsson - toim) temast vaid kolme sekundi kaugusele. Ta ise hoidis ka peast kinni samal ajal kui tulemused teatavaks tehti. Olen tema üle väga uhke!"

Millistel aladel on perekonna arvates Janekil võimalik veel juurde panna? "Tema lemmikalad. Teivast meeldib talle hüpata ja odakäsi oli tal enne kümnevõistlust olemas," märkis isa.

"Noorest peale pole keegi Janekit sundinud midagi tegema. Ta on ise tahtnud seda teha ja kuidagi loomulikult on see välja kujunenud. Ta pole kõige kiirem, tugevam või parim hüppaja. Aga tal on mentaalne pool tugev ja ka selline eestlaslik töörügamine on tal sees. Ta näeb väga palju vaeva ja seekaudu on ta nii kaugele jõudnud," lisas Jan.