Meeste 400 m pronksmedalist tunnistas, et proovis endalt elu võtta
USA-s toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel meeste 400 m jooksus pronksmedali võitnud Suurbritannia jooksja Matthew Hudson-Smith avalikustas, et võitles eelmisel aastal oma vaimse tervisega, kui oli kimpus vigastuste, võlgade ja Covidi pandeemiaga. Lisaks tunnistas ta, et proovis endalt ka elu võtta.
27-aastane Hudson-Smith on üle saanud Achilleuse, reie- ja puusaliigese vigastustest, mis on teda mõjutanud alates 2019. aastast.
"Mul olid 2021. aastal tohutud probleemid vaimse tervisega," ütles ta reedel Eugene'is pärast medali võitmist.
"Paljud inimesed ei tea seda, aga ma proovisin sõna otseses mõttes endalt elu võtta."
Euroopa meister saavutas ajaga 44.66 kolmanda koha, lõpetades ameeriklase Michael Normani ja Grenada jooksja Kirani Jamesi järel.
"Võistlesin, teades, et teen endale liiga. Läksin võistlustele teadmisega, et ma ei ole 100% terve. Ma ei saanud mitmel põhjusel olümpial osaleda," tunnistas ta.
"Kõik, kes on minu ümber olnud, alates minu agendist, lõpetades mu treeneri, perekonna ja sõbrannaga - paljud inimesed oleksid murdunud," sõnas Hudson-Smith.
"See on olnud emotsionaalne aeg. Kujutage ette, et astute rajale, teades, et olete vigastatud. Sul on suur koormus õlgadel, sest kõik ootavad sinult palju. Sa ootad endalt palju."
"Covidi ajal jäin Ameerikasse üksinda kinni. Ma armastan Ameerikat, aga tahtsin oma perega koos olla. See oli raske. Mäletan, et rääkisin paljude inimestega sellest, et ei tegele spordiga," lisas Hudson-Smith.
"Mu ema ja tüdruksõber ütlesid "anna aasta". Ma kavatsesin saada elektrikuks ja siis ilmselgelt üritasin saada oma rohelist kaarti, et seal alaliselt elada."
"Asjad toimivad müstilisel viisil, sest minu roheline kaart võeti ära. Nüüd olen võlad ära maksnud, Puma hakkas mind toetama ja ma sain selle medali," kommenteeris Hudson-Smith.
Selle aasta alguses uue Briti rekordi püstitanud Hudson-Smithi nõustab 2008. aasta 400 m jooksu olümpiavõitja Christine Ohuruogu ja usub, et tema medal tõestab, et ta suudab tipus konkureerida.
"Ma teadsin alati, et suudan medali võita ja mul on selleks potentsiaali. Terve aasta on mu treener öelnud, et "jooks kaotatakse viimasel 20 meetril". Poolfinaalis vaatasin endast paremale ja kaotasin rütmi. Finaalis üritasin mitte kella jälgida, vaid ainult enda ette vaadata.
"See oli ärev ootamine ja siis nägin oma nime tablool. Ma kukkusin lihtsalt maha, sest need kolm aastat on olnud täielik põrgu."
Toimetaja: Janno Joala