Nii harjutuste arvu kui osalejate arvu poolest on ikka olnud tegemist Eesti kõige suurema laskmisvõistlusega. Üldiselt lööb kaasa 200-300 laskurit. Tähenduslikkust lisandub sündmusele aga siis, kui teada, milline on lugu võistluse taga.

1951. aastal sündinud Heli Rass jõudis 1960. aastate lõpus Eesti laskespordi tipptegijate hulka. Kahjuks oli tema saatus aga traagiline – Rass suri vaid 20-aastasena. Ometi tegi ta napi ajaga nii palju, et laskespordi kogukond tundis vajadust Rassi mälestus jäädvustada.

"Heli oli Jaan Niinepi esimese treeninggrupi liige. Kui Niinep tuli treeneriks, siis oli väga palju huvilisi ja nendest oli lihtne välja sõeluda parimad. Heli oli sellest grupist üks andekamaid ja edukamaid, kuid seal oli ka teisi, kes veel hiljuti võistlesid Eesti parimate seas. See oli väga edukas seltskond," rääkis Elva Laskespordiklubi juhatuse liige ja vanemtreener Karl Kontor.

"Kui mina tulin treeningutele, siis oli Heli juba haige ja poole aasta pärast ta kahjuks meie seast lahkus. Tema matustel otsustasid toonane laskurliidu juht Mati Mark ja Mihkel Päärde, et Heli nimi tuleb jäädvustada. Tasapisi kogus see võistlus populaarsust ja 50 aasta jooksul on siin läbi käinud väga palju tipplaskureid"

Pisut pikema perioodi jooksul kui Kontor puutus Heli Rassiga võistlustel kokku Liivi Erm. Erm ise on kahtlemata väga teenekas laskesportlane ja treener, 1976. aasta Eesti parim naissportlane. Sportlastee alguses nägi ta andeka Rassi tegutsemist lähedalt. "1971. aastal oli viimane võistlus, kus ma temaga koos võistlesin. Tema lahkumine oli paras ehmatus. Viimasel võistlusel sügisel ta kurtis, et on natukene külmetanud. Kevadeks oli ta paraku lahkunud."

"Ta tõusis kiirelt. Elvas oli üks tore grupp, kus oli koos palju noori ja andekaid laskureid. Niinep ja Päärde lootsid temast palju ja ka liidu koondis käis teda laagris vaatamas. Ka nemad lootsid, et temast saab kandidaat liidu koondisesse, kuna mitmed koondislased hakkasid vanaks jääma ja teised noored polnud nii edukad kui Heli."

Niisiis tulevad Eesti laskesportlased igal kevadel Heli Rassi mälestusvõistlustele, mis on kujunenud omamoodi kevadekuulutajaks. Seda võistlust väärtustavad ka naaberriigid. "Rahvusvaheliselt on see lemmikpaigaks lätlastele ja leedukatele. Viimasel ajal on siin üha rohkem soomlasi käinud võistlemas," lisas Erm.

Eesti praegune edukaim laskesportlane, kahekordne olümpialane, tiitlivõistluste medalimees ja mullune Euroopa meister Peeter Olesk austas oma kohalolekuga samuti Heli Rassi mälestust. Järjepidevus on Oleski jaoks midagi sellist, mis iseloomustab kodust Eesti laskespordi võistluskalendrit laiemalt.

"Enamus võistlusi on üsna pika traditsiooniga. Heli Rassi võistlused on alati olnud selline tulirelva hooaja avavõistlus. Kevad on käes ja saab minna välitiiru hea tundega laskma," rääkis Olesk.

Heli Rassi mälestusvõistlused ja Elva lasketiir käivad käsikäes. Aastate jooksul on nii võistluste kui ka treeningtööga seoses Elvas tiiru sattunud laskespordi mõistes väga prominentseid inimesi. Ühe värvika loo pakub Elva Laskespordiklubi juhatuse liige Karl Kontor.

"Kõigile tundud nimi, kes enne sportlaste saabumist siin käis, oli Mihhail Kalašnikov. Ta sattus Nõukogude armees Mihkel Päärdega kokku ja kui Päärdel tuli idee see keskus siia ehitada, siis ta kutsus Kalašnikovi siia konsultandiks."

"Kõigepealt tuli Kalašnikov autost välja seal, kus on parkla. Ta pani jala maha ja siis astus kohe autosse tagasi ja ütles, et see on väga paha koht. Ära siia küll maja ehita ja näitas sinna, kus praegu maja on. Kui siin lõpuks tiir valmis sai, siis testiti siin ka Kalašnikovide automaate ning Heli oli üks testijatest."

Mida muud kui pikka iga Heli Rassi mälestusvõistlustele ning jaksu kõigile korraldajatele, kes on seda traditsiooni pool sajandit hoidnud. Tänavuste võistluste tulemusi on võimalik vaadata siin.