30 aastat tagasi sai Eesti sport olulise tunnustuse
18. septembril 1991 ehk täna 30 aastat tagasi otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee uuesti tunnustada iseseisvuse taastanud Eesti, Läti ja Leedu olümpiakomiteesid.
Berliinis peetud istungi järel ennistati Eesti olümpiakomitee positsioon rahvusvahelises spordielus, mille järel pääseti osalema 1992. aasta olümpiamängudele Albertville'is ja Barcelonas.
Kahe maailmasõja vahelisel perioodil oli Eesti osalenud viiel suveolümpial (1920-1936) ja kahel taliolümpial (1928 ja 1936) ning teeninud 21 medalit, neist kuus kuldset.
Pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni ja iseseisvumise taastamist saadi oma lipu all esimesed medalid 1992. aasta Barcelona suveolümpial, kus Erika Salumäe tuli naiste tekisprindis kullale ning vennad Tõnu ja Toomas Tõniste said pronksi purjetamise 470 klassis.
Läti oli kahe maailmasõja vahel teeninud kolm olümpiamedalit, aga ei ainsatki kuldset. Leedu esimesed olümpiamedalid tulidki alles 1992. aastal Barcelonas, kui Romas Ubartas võitis meeste kettaheite ja korvpallimeeskond sai pronksi.
Läti teenis Barcelonast kaks hõbedat ja ühe pronksi, kuid esimene täistabamus sündis 2000. aastal Sydneys, kui Igors Vihrovs oli parim riistvõimlemise vabaharjutuses.
Toimetaja: Siim Boikov