Karl Rinaldo Saaremaa lõpetamisest: kõiki miinuseid veel ei teagi

Foto: CEV

Kui neli hooaega tagasi leidus Eestis seitse Credit24 Balti liigas mängivat klubi, siis tänavu alustab uut hooaega vaid neli. Järvamaa ja Rakvere kõrval on pildilt kadunud ka üks viimaste hooaegade favoriite, Saaremaa Võrkpalliklubi, kelle rahakott püsis suuresti klubi presidendi Ivar Alti najal. Mida Saaremaa Võrkpalliklubi kadumine Eesti klubivõrkpallile ja saarlastele endale tähendab, uuris Vikerraadio saade "Spordipühapäev".

Sõna sai populaarse võrkpalliportaali Võrkpall24 peatoimetaja Karl Rinaldo, kes meenutas, et Avo Keel hoiatas juba neli aastat tagasi, et tühja koha pealt võrkpallikaardile ilmunud Saaremaa klubi kaob sama ootamatult, kui ta loodi. "Eks ta selline projekti ettevõtmine kõrvalt tundus – üks-kaks inimest seda toetasid, tugevat noortesüsteemi kohe taha ei loodud. Kui rahastatelt enam järsku raha ei tulnud, siis oligi seis äkitselt väga raskeks läinud ja meeskond, kes muidu oli komplekteeritud tugevamini kui ükski teine Eesti klubi, oli sellises hädas, et ei olnud raha enam kuskilt võtta," sõnas ta.

Arutledes, kas lühike Saaremaa tippklubi periood oli tervikuna Eesti võrkpallile kasulik või kahjulik, tõi Rinaldo välja mitu positiivset aspekti. Näiteks tõusis huvi Eesti võrkpalli vastu ning Saaremaa meeskond tõi kodumängudel saali rohkem rahvast kui ükski konkureeriv kohalik võistkond. Hea komplekteeritus pani teisigi klubisid pingutama, sest korraliku meeskonnata oli Saaremaa vastu väga raske. Taset tõstsid ka Bigbank Tartu ja Selver Tallinn. "Ka palgad tõusid äkitselt, sest Saaremaa pakkus selliseid summasid, mida teised Eesti klubid polnud varem pakkunud polnud. Eks mängijatele see olukord sobis, kuid klubidele tegi olukorra oluliselt raskemaks," teatas Rinaldo.

Negatiivse poole pealt sõnas võrkpalliajakirjanik, et möödunud hooaja korralikult tasemelt toimus päris suur kukkumine. Suurepäraselt on tänavu komplekteeritud Tartu meeskond, kuid mitmete koondislaste koduklubiks olnud Selveril polnud sel hooajal võimalik sama kahurväge hoida. 

"Saaremaa projekt on kindlasti väga meeldejääv ja kõnekas, samas olid sellel omad miinuspooled ja võib-olla kõiki miinuspooli me veel ei teagi. Eesti liiga on olnud hea mainega ka Euroopas – koht, kus palgad saavad alati makstud, tingimustest ja lepingutest peetakse alati kinni ja kus on hea treenida," rääkis Rinaldo. 

Ta lisas, et nüüd on juba agentidele ja paljudele välismängijatele teada, et ka Eestis võib juhtuda, et palgad ei jõuagi kohale. "Me ju ei teagi, kas Saaremaa mängijad oma viimaste kuude palgad üldse saavad kätte. Mulle pigem tundub, et nad ei saa." 

Kas mitmel pool projektiks nimetatud Saaremaa meeskonna ettevõtmine oli eos mõeldud lühiajaliseks, seda Rinaldo öelda ei osanud. Klubi esimese presidendi Toivo Alti soov oli, et mingist hetkest töötaks esindusmeeskonna taustal ka toimiv noortesüsteem, ent selleni ei jõutud. 

"Saaremaa on Eesti võrkpallile alati palju häid ja kõrgel tasemel mängijaid andnud, aga viimasel ajal pole seal enam eriti häid treenereid olnud. Asko Esna käe alt on tulnud mitmeid tuntud mängumehi, aga edasi on noortetöö Saaremaal kehvapoolseks jäänud," arvas Rinaldo. 

Võrkpalliajakirjanik leidis, et üks esimesi põhjusi, miks Saaremaa klubi antikangelase staatusesse tõusma hakkas, oli euroliiga kodumäng Milano tippklubiga, peale mida Eesti esimene suur koroonakolle alguse sai. "Saatuslikuks sai kõik kokku – koroonaga saadud väga valus laks, mistõttu Saaremaa mingite kohalike seas ebapopulaarsusesse langes, peatoetaja Ivar Alti rahamured. Kõik kokku tegigi sellise olukorra, kus Saaremaa Võrkpalliklubi enam kahjuks ei ole." 

Kas Saaremaa Võrkpalliklubi saab sellisel kujul liigasse naasta? "Saaremaa Võrkpalliklubil on väga kõva põhi all mängijatest vanuses 25-35. Hannes Sepp seda [klubi] mänedžerina vedas – kui tal peaks olema jõudu ja tahtmist sellega uuesti tegeleda ja ka mõned toetajad taha saada, siis ei pea tingimata komplekteerima meeskonda, kelle eelarve on 500 000 eurot. Eestis saab väga kenasti hakkama ka 150-200 000 euroga ja võiks leida taas need mõned Saaremaa mängijad, tõsi, kellest osad on sel suvel karjääri lõpetamisest teatanud, eesotsas Siim Põlluääre ja näiteks Hindrek Pulgagi saatus on veel väga lahtine. Ei tea, palju neid saarlasi nüüd jaguks, aga ma usun küll, et keskmisel tasemel Eesti võistkond, kes kohalikule Saaremaa spordisõbrale midagi pakkuda suudaks, sellist oleks võimalik teha küll. Küsimus on, kas on neid eestvedajaid," arutles Rinaldo. 

Saaremaa Spordikooli tüdrukute treeneri Ene Kase sõnul jääb kogukonda tippklubi kadumise järel kindlasti tühi koht. "Mängudel käimine ja kaasaelamine liitis kohalikku kogukonda väga palju," leidis ta. "Noored just üks päev ütlesid, et nüüd jääb ainult jalgpalli vaatamas käia." 

Kui Kask tüdrukute osas erilist võrkpallibuumi ei täheldanud, siis nelja aasta jooksul on poiste võrkpalli algõpetuse rühmad täitunud erilise hooga. "Sellise väikese koha jaoks oli see päris hea. Kui kõrvalt vaadata korvpalligrupi täituvust, siis [võrkpallis] oli lapsi palju."

Kask leidis, et seos Saaremaa Spordikooli ehk noorte ja võrkpalliklubi ehk esindusmeeskonna vahel oli minimaalne. "Spordikool oli nii palju seotud, et nad kasutasid spordikooli ruume ja saale," tõi Kask välja ühisosa. Spordikooli tüdrukud tundsid klubi panust nii palju, et meeskonna üldkehalise ettevalmistuse treener andis neile korra nädalas trenni.

Kuula kogu vestlust võrkpalliajakirjanik Karl Rinaldo ja treener Ene Kasega "Spordipühapäeva" saatest.

Toimetaja: Grete Isabel Huik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: