Vahesõidu lõpp oli äärmiselt pingeline, viimaste meetritega suudeti Hiinast mööduda ja neid lõpuks 34 sajandikuga edestada. Mehed andsid endast kõik? "Absoluutselt, siin ei olnud varianti. Kui Hiina hakkas minema, oli küsimus, kas Hiina blufib või nad on tõesti nii heas hoos," arutles Endrekson. "See moment me ei läinud järele, kui nemad läksid. Oli tunda, et me ei suuda nendega veel kaasa minna, me ei kesta nii pikalt. Võtsime lühemalt selle lõpuspurdi üles. Kuigi see oli ka vähemalt 500 m enne lõppu kui hakkasime minema."

"See läks tõepoolest viimaste meetriteni, midagi kindlat ei olnud," lisas Endrekson. "Võtsime neile järele ja järele ja suutsime edestada."

Endreksoni sõnul olid tehnilise poole pealt eelsõit ja vahesõit väga erinevad. "Minu jaoks oli paadis hästi suur tehniline probleem. Paadi vaba jooksu polnud. Pead tõmbe lõpus laskma paadi vabaks, et saaksid puhata, aga kui sa vabaks ei lase, siis sa kulutad ennast. Esimesed 1000 meetrit me lihtsalt kulutasime ennast väga palju ja kui pead hakkama panema, pole midagi panna. See hakkab ka psühholoogiliselt mõjutama, sest saad aru, et kuskilt täiesti lonkab," rääkis Endrekson eelsõidus. "Täna oli vabadus täitsa olemas. Esimesed 25 tõmmet olid minu jaoks natuke kriitilised, korra kaldusime ka poidesse, aga terve tee pärast läks ilusti. Esimesed 250 meetrit on alati kõige raskemad."

"Enesekindlust annab juurde see, et suutsime oma sõidu kätte saada, selle tehnilise poole taastada," jätkas Endrekson. "Eelsõidus oli see minu jaoks päris košmaar, mõtlesin, et ei tunne seda paatkonda ära."

Mida oodata kolmapäeval peetavast A-finaalist? "Eelkõige annab kindluse, positiivse emotsiooni, et praegu oli tehniline koostöö paigas, füüsis toimis samamoodi," lausus Endrekson. "Eile tegime tehnilise treeningu, see andis hea emotsiooni."

Endrekson avaldas, et hoogu andis juurde ka Katrina Lehise pronksmedal naiste epeevehklemises. "Kaks head emotsiooni – eile väga suurepärane emotsioon Katrina Lehise poolt, täna veel teine emotsioon siia otsa, et finaal… kolm on kohtu seadus!" naeris Endrekson. "Ei saa salata, [Katrina medalivõit] võttis pisara silma. Tead, mis tunne on medalit võita, saad aru, mis tunne sel inimesel on. Super lihtsalt!"

Küsimusele, kas 28. juulil läheb ka neljapaat medalit püüdma, vastas Endrekson: "Absoluutselt! Seal on kuus paati ja seal on kõik hammas verel, see on selge."