Läbi vahesõidu A-finaali pääsenud neljapaat pidi seal leppima viimase ehk kuuenda kohaga, tuulistes oludes jäädi maailmarekordilise ajaga kullale tulnud Hollandile (5.32,03) alla 6,55 sekundiga. "Rahule saab jääda meie tehnilise sooritusega. Saime paadi ilusti vabaks ja 1000 m peal oli tegelikult seis normaalne. Tegelikult saime selle ilmastikuga nii hästi hakkama kui kuuenda raja peal võimalik oli, aga lihtsalt jalas polnud seda mürtsu, mis meil on hooaja sees olnud. Seda saab mõelda, miks ei olnud, aga täna tegime oma maksimumi välja," ütles Udam. "Siin olid kuuendal rajal väga keerulised tingimused, aga eile õhtul ja üleeile saime trennis väga mõnusa vabaduse ja tegelikult täna ka. Lihtsalt toorest pealepaneku jõudlust ei tunnetanud, et oleksime võinud veel näiteks Austraalia kinni püüda. Proovisime, aga lihtsalt ei olnud seda. Aga täiesti pea püsti, see oli täna meie maksimum."

"See pole veel päris kohale jõudnud, et see oligi olümpiafinaal," tunnistas Udam. "Võtsime seda kui iga teist sõitu, et täiesti maksimumi välja panna. Eks selle olümpia üle saab nüüd mõtteid mõlgutada vaikselt. Aga väga vinge kogemus!"

Vahesõidu järel meedikute abi vajanud Udam sõnas, et nüüd tundis ta end märksa paremini. "Täna oli keha paremini valmis selleks pingutuseks kui üleüleeile. Sellist hing-paelaga-kaelas-tunnet finišis ei olnud kui üleüleeile, aga sellegipoolest sai ennast maksimaalselt tühjaks sõita," lausus ta. "See on pigem väga harv, et peale sõitu tunned, et enam ei jõua mitte midagi teha. See üleüleeilne sõit oli selles mõttes minu jaoks suhteliselt eriline."

Neljapaat teenis olümpiakoha maikuus Luzernis peetud kvalifikatsioonivõistlusel, mis ära võideti. Enne seda triumfeeriti ka Zagrebi MK-etapil ja võideti Euroopa meistrivõistlustel pronks. "Arvan, et tegelikult vorm oli päris hea, aga raske on öelda, kas ta oli parem kui näiteks kvalifikatsiooni või EM-i ajal," arutles Udam. "Mulle väikseks üllatuseks oli meil see vorm hooaja algul väga kiiresti üleval. EM-il tuli medal ja kvalifikatsiooni võitsime, siis oli vorm tõesti väga hea. Aga kui vaadata paatkonna vanust, tegime ühe vormiajastuse ära, aga arvan, et teist on sellise keskmise vanusega paadil suhteliselt riskantne teha. Aga pidime seda tegema, et üldse olümpial võistelda ja siin mingeid šansse omada."

Tulevikust rääkides Udam midagi kindlat öelda ei soovinud. "Tokyo oli minu unistus juba peale Londonit. Teadsin, et Riosse ma arvatavasti kooli pärast ei lähe, aga Tokyosse tahan," avaldas ta. "Nüüd on see tehtud ja mul ei ole mingisugust hullu eesmärki, et nüüd muudkui hakkan laduma. Arvan, et võtan selle aja endale, vaatan ette, mis ma üldse tegema hakkan. Tunnen, et maailmas on väga palju huvitavaid asju, mida teha peale sõudmise. Sõudmine on ülimalt meeldiv tegevus, aga see pole ainuke. Ma ei saa midagi kindlat lubada praegu."