Eestlasest purjetamiskohtunikul seisavad ees juba kolmandad olümpiamängud
Tokyo olümpiamängudel tegutseb purjetamises kohtunikuna 52-aastane Andrus Poksi. Purjetamisvõistlused, kus meie sportlastest stardis Karl-Martin Rammo ja Ingrid Puusta, toimuvad olümpial kümnes erinevas klassis 25. juulist 4. augustini.
London, Rio, Tokyo - eesootavad mängud on kolmandad, kus purjetamises tegutseb olümpial kohtunikuna eestlane Andrus Poksi. Rahvusvahelise žürii koosseisus hakkab ta lahendama nii veel kui maa peal erinevaid proteste ja ees ootavad 15 tunnised tööpäevad.
"Päev algab sellega, et panen maski ette ja nagu öeldi, et maski võib ära võtta kui tagasi hotellis oled. Hommikul nagu ikka koosolekud ja päevaplaan, siis läheme vee peale. Kümme olümpiaklassi, et need on vaja siis ära jälgida ja peale seda kui tullakse kalda peale hakkavad siis ära kuulamised, protestide heastamistaotluste ära kuulamised ja need võivad minna päris pikalt," kirjeldas Poksi oma tavapärast tööpäeva olümpial.
Et sportlasi hoitakse Tokyo mängudel oma mullis, siis on Poksi sõnul koroonaviirusest isegi ohtlikum neid ees ootav kuumus, mille tõttu painutati RS:X klassi jaoks, kus stardib Ingrid Puusta, olümpiaks isegi Jaapanis kehtivat seadust.
"Purjelaud on ainukene purjetamisklass, kus päästevest ei ole nõutav võistlemise ajal. See tuleneb asjaolust, et võib tekkida väga kiiresti hüpertermia ehk tekib ülekuumenemine. Kui on eriti pumpamistingimused ja sa pead seal purjega lehvitama ning tegema seda 40-50 minutit, siis tegelikult on siin uuritud, et see võrdub 10 000 meetri jooksuga. Ja kujutage ette, et paneme jooksjale päikse käes (pääste)vesti selga ja ütleme, et jooksed nüüd päästevestiga 10 000 meetrit," selgitas Poksi.
"Selleks siis olümpia testvõistlusel vabatahtlikult paluti võistlejatel neelata alla väike elektronkapsel, mis siis mõõtis keha temperatuuri seest poolt, et saaks aru, mis siis sportlase organismiga toimub soorituse ajal. Tulemused olid päris drastilised ja seal lähenes kriitilise piirini see temperatuur. Oligi dilemma, et korraldajate poolt Jaapani seadused nõuavad vee peal päästevesti kandmist, aga teistpidi, kui nõuame vesti kandmist, siis paneme sportlase tervise ohtu. Käis pikk arutelu ja lõpuks leiti kesktee, et vest peab seljas olema kaldalt võistlusalale purjetades, aga võistlussoorituse ajal võib selle ära võtta," rääkis eestlasest kohtunik.
16 aasta jooksul on Poksi tegutsenud kohtunikuna enam kui 300 rahvusvahelisel regatil ja puutunud kahel korral Enoshimas, kus nüüd jagatakse olümpiamedaleid, kokku taifuuni ohuga.
"Ühel oli see, et kus ei hoiatatud, aga taifuun tuli. Öösel tuli ja hommikul oli kogu see majandus, mis seal kaldal oli kõik liiva all. Teine kord tuli suur hoiatus, et taifuun tuleb ja kõik pakiti ära, aga taifuuni ei tulnud. Et ühtepidi on etteaimatav aga teispidi etteaimamatu, et mis seal saama hakkab. Samas päris sellist äkilist ja ootamatut taifuuni ma ei usu, et kõik seal ohtu seab. Kui tulema hakkab, et küll siis ikka hoiatatakse. Aga see võib juhtuda," ütles Poksi loodusest tulenevate ohtude kohta.
Purjetamises jagatakse Tokyo mängudel medaleid kümnes erinevas võistlusklassis 25.juulist 4.augustini.
Toimetaja: Sten-Kristjan Nurk