29. juulil 1945 Padisel Harjumaal sündinud tehnikahuviline Teesalu alustas motospordi algtõdede tundma õppimist 1961. aastal tolleaegses Tööjõureservide motoklubis legendaarse Johannes Tomsoni juhendamisel. Kaks aastat hiljem saavutas ta juba esimese suure võidu, pälvides 1963. aastal NSV Liidu mootorratturite ringrajasõidu meistrivõistlustel noorte 50-kuubikuliste väikerataste klassis esikoha.

Ajavahemikul 1965-1985 võitis NSV Liidu kõigi aegade edukaim ringrajasõitja neljas erinevas masinaklassis 30 medalit, neist 21 kuldset ja pälvis rekordilised 56 etapivõitu. 1970. aasta V üleliidulisel tehniliste spordialade spartakiaadil võidutes Teesalu 350-kuubikuliste sportmootorrataste klassis, võites veel kahel järgneval NSV Liidu rahvaste spartakiaadil kokku kolm esikohta, olles nelja spartakiaadikullaga edukaim ringrajasõitja.

Mitmel aastal kuulus Teesalu NSV Liidu ringrajasõidu koondisesse ja sotsialismimaade Sõpruse karikasarjas kuulus talle võrride ehk 125 cm³ masinaklassis hõbemedal. Ida-Euroopa karikasarjas võidutses Teesalu kolmel aastal. Eesti meistrivõistlustel on ta võitnud 13 kulda ringrajasõidus, ühe tali- ja ühe motokrossis. Lisaks on Teesalu kroonitud kolmel korral ringrajasõidus Balti meistriks ja vabariigi karikavõitjaks.

Legendaarsel Kalevi suursõidul võitis Teesalu ajavahemikul 1971–2004 rekordilised 17 esikohta, neist kaks vormelauto roolis (F-2 ja F-3). Teesalu on ainus tehnikasportlane, kes on suursõitudel võidutsenud nii mootorratta sadulas kui vormelauto roolis.

NSV Liidu meistersportlase normatiivi täitis Teesalu 1967. aastal ja suurmeistri nimetus anti talle 1978. aastal. Kolmel korral, aastatel 1977, 1979 ja 1983 valiti Lembit Teesalu aasta parimaks tehnikasportlaseks.

2020. aastal avati Teesalu 75. juubeli puhul Pirita-Kose-Kloostrimetsa stardipaigas motolegendi nimeline pink.

Vaata Jupiterist Lembit Teesalust kõnelevat filmi "Ringrada".