Katrina Lehis: meie eesmärk on minna kõige säravama medali järele

Foto: ERR

Naiste epee võistkonnavõistluses pääsesid Tokyo olümpiamängudele Hiina, Poola, Venemaa, Lõuna-Korea, USA, Itaalia, Eesti ja Hong Kong. Eesti naiskonna esinumbrina osaleb olümpial Katrina Lehis, kes teeb kaasa ka individuaalturniiril.

Esimene olümpia ootab sind. Nüüd on see koht olemas nii naiskonnas kui ka individuaalturniiril. Milliseid liblikaid see sinus tekitab? Või on pärast kõditavat pääsmevõitmist juba tavapärane tunne käes?

Ega tegelikult ilmselt päris kohale ei ole veel jõudnud. Ma arvan, et kui lõpuks sinna kohale jõuame, saan alles päriselt aru, et olen olümpial. See ootus ja see tunne on kindlasti väga hea.

Kas hakkab vaikselt ka kruvima, et see olümpia läheneb? Eelmine aasta see pandeemia ja segadus kindlasti röövis selle maigu juba ära.

Selles suhtes on väga hea, et nüüd on kindel asi, mille nimel tööd teha. Kuna eelmine aasta oli kogu aeg lahtine. Iga kuu jälle ootasime, millal FIE võtab otsuse vastu ja võistelda ei saanud. Nüüd on vähemalt üks võistlus paigas, teame mille nimel tööd teha ja millega tööd teha. See tunne on juba väga hea.

Peatreener Kaido Kaaberma ütles intervjuus, et Eesti naiskond on ka medalisoosik. Milline on sinu arvamus - mis võiks olla olümpial miinimum- või maksimumeesmärk? Sinu enda individuaalne eesmärk ja mida peaks selle nimel veel tegema? Paar kuud on olümpiani aega.

Meie eesmärk on minna kindlasti kõige säravama medali järgi. Ma usun, et mitte ükski meist ei lähe sinna mõttega, et midagi vähemat sealt koju tuua. Selle nimel nüüd töö käib, et kõik oleks oma parimas vormis ja suudaksime nii individuaalselt kui ka võistkondlikult näidata parimat vehklemist. Säilitada rahu ja oma enesekindlusega näidata, et oleme ka tegelikult seal eesotsas, kuigi me ei ole praegu maailma esinumbrid.

Sinust palju sõltub. Sinust ja sinu enesekindlusest sõltub palju. Nendes tähtsates matšides lõpuosas sõltub võit. Kuidas seda enesekindlust veel kasvatad? Nagu peatreener ütles, et närvid vajavad veel veidi parandamist.

Närvidega tuleb kindlasti tööd teha. Et suudaks väga tähtsatel momentidel seda rahu säilitada. Kindlasti me treeneritega hakkame ka seda nüanssi arutama ja otsima viisi, kuidas olla ankrunaisena igas olukorras tasemel. See on kindlasti kavas.

Hetkel on teada, et olümpiamängudel lähete veerandfinaalis kokku kas Poola, Venemaa või võib-olla Hiinaga. Kas nüüd mitu kuud järjest vehkletegi treeningutel taktikaliselt nende naiskondadega?

Eks me kindlasti hakkame valmistuma. Vaatleme, analüüsime, mõtleme, kuidas kellegi vastu on.Tuleb kõikide vastu valmis olla ja mitte ühtegi võistkonda ei tohi alahinnata. Töö saab olema väga suur ja mahukas, aga neli kuud on aega ja arvan, et suudame sellega hakkama saada.

Teid veel natuke küpsetatakse. Koondist veel ära ei nimetatud. Milline on hetkel naiskonna sisekliima? Kuidas ennast tunnete?

Sisekliima on väga hea. Arvan, et saame omavahel väga hästi läbi ja hoiame kokku. Toetame üksteist. Matšide ajal tundsin, et mul on karjumisest täiesti hääl ära ja ma ei olegi võimeline enam häält tegema. See on väga suur pluss. Hea on üksteise kõrval vehelda. On selline kokkuhoidev tiim.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: