"Lasin nulli ära püstitiirus ja siis mõtlesin, et kurat küll, nüüd peab panema, nüüd ei saa enam alla anda, peab minema!" rääkis Tomingas muheledes. "[Viimase tiiru eel] olin rahulik. Teadsin, et liigun normaalselt. Ma ei kaotanud pead. Tundsin, et sõit oli siiani kontrollitud ja tuleb, mis tuleb."

Viimasele ringile läks Tomingas neljandana, lõpuks sai ta seitsmenda koha. "Igal pool karjuti ja hooldemehed andsid kohe teada, mis seis on. Vastik ärevus tuli sisse, et peaks nagu andma, aga samas ei tea enne suurt tõusu, kas tasub end sodiks sõita," arutles Tomingas. "Oligi see tunne, et kurat, pakutakse, aga ei suuda vastu võtta. Olen aus, sõidutunne ei olnud maksimaalselt hea, aga selle juures ikka hea sõit. Täna olid juba jalad rasked. Krampe ei olnud, aga päris raske oli lõpus nende jalgadega lükata."

Seitsmes koht on küll Tominga karjääri parim tulemus MK-sarjas, aga lilletseremooniale ta veel ei pääse – sinna kutsutakse esikuuik. "Loomulikult olen kurb," ütles Tomingas, et tahtnuks autasustamisele jõuda. "Üliõnnelik ei ole, sest, olgem ausad, pakuti ikkagi – 0+0, mine ja võta ära. Aga ei suutnud. Ma ilmselt veel täpselt ei adu, et maailmakarikas ja tegelikult päris hea sõit."

Kuidas Tomingas kordaminekut tähistada plaanib? "Mis siin ikka tähistada, hooaeg on alles ees!" vastas Tomingas.