20 treeneriks õppivat tudengit pälvis 3600-eurose stipendiumi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kergejõustiku EMV, 2. päev
Kergejõustiku EMV, 2. päev Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse poolt treenerite järelkasvu edendamiseks rajatud 3600-eurose stipendiumi pälvis 20 bakalaureusekraadi või magistrikraadi omandavat tulevast treenerit Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist.

Spordikoolituse- ja teabe sihtasutuse juhi Toomas Tõnise sõnul on tulevase treeneri stipendiumi eesmärk aidata kaasa uue põlvkonna treenerite kujunemisele. "Eesti spordi edukus sõltub teotahtelistest treeneritest ja iga lisanduv särasilmne treener tähendab uusi harrastajaid ja uut spordi edu. Meie ülesanne on neid sellel teel toetada," ütles Tõnise.

Stipendiumikonkursi osana esitasid õppurid essee treenerikutseks valmistumisest ja oma ootustest tegutsemisele treenerina.

2016. aasta olümpiamängudel maratonis võistelnud Liina Luik tõi essees välja, et tema kogemused on väga suuresti abiks olemaks hea või veel parem treener. Luik on treenerikutset praegu omandamas. "Olümpiasportlased saavad olla vähesed maailmas ning neid kogemusi oleks mul väga tore edasi anda ka lastele, noortele ja täiskasvanud tublidele harrastajatele ja sportlastele. Olümpiasportlasena on mul lootust rohkem meelitada lapsi ennast mulle järele jooksma, sest usun, et head eeskujud on just need, kes sütitavad ka ise proovima, harjutama, treenima, uskuma ja püüdlema tervema ja aktiivsema mina poole," kirjutas Tartu Ülikoolis õppiv Luik.

Oma sportlaskarjäärist saadud kogemust tahab edasi anda ka 5. kutsetasemega ujumistreener Katriin Kersa, kes soovib spordipisikuga nakatada järgmisi põlvkondi. "Treeneritöö ei ole kindlasti nagu iga tavaline kellast kellani töö, see on rohkem nagu elu, mis ei sõltu ei kellast ega päevast, vaid vajab pidevat tegelemist, et oleks arengut. Treenerina olen ma samal ajal õpetaja, kokk, autojuht, psühholoog ja ka parim sõber, kui vaja. Ei ole võimalik teha seda tööd nii, et ei oleks hingega asja juures," märkis Tartu Ülikoolis tudeeriv Kersa.

Tartu Ülikoolis õppiv 5. kutsetasemega maadlustreener Anette Traks kirjutas, et maadlus on maagiline ning seda kõigi jaoks. Tänavu suvel asutas ta koos oma treeneri Jarek Lätiga Tartus uue maadlusklubi Lurich. "Ma tahaksin olla tuleviku innovaator. Maadlus ei ole tüdrukute seas just populaarne spordiala. Mulle väga meeldib poisse treenida, kuid üheks suureks unistuseks on populariseerida maadlust vastassugupoole seas nii, et tekiks motiveeritud ja aktiivne tüdrukute maadlusgrupp. Esimesed sammud selleks on tehtud ning üha rohkem tüdrukuid lisandub treeningutele. Ei ole olemas meeste ja naiste alasid, vaid on ühine sport, kus igaüks saab olla tema ise. Kõige tähtsam on armastus spordi vastu," kirjutas Traks.

3600-eurose tulevase treeneri stipendiumi pälvisid:

  • Alvar Johannes Alev, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
  • Annabel Huik, Tartu Ülikool, võrkpall
  • Airike Kapp, Tallinna Ülikool, kergejõustik
  • Anette Kasemets, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
  • Karleen Kersa, Tallinna Ülikool, ujumine
  • Katriin Kersa, Tartu Ülikool, ujumine
  • Kristiina Kresmer, Tartu Ülikool, murdmaasuusatamine
  • Helger Kuusik, Tartu Ülikool, jalgpall
  • Marcus Lauri, Tallinna Ülikool, personaaltreener
  • Liina Luik, Tallinna Ülikool, kergejõustik
  • Ranno Maasikmets, Tallinna Ülikool, lumelauasport
  • Erki Mitman, Tallinna Ülikool, kergejõustik
  • Kirsti Mäesepp, Tallinna Ülikool, ujumine
  • Kirke Pollisinski, Tartu Ülikool, saalihoki
  • Emily Raudkepp, Tartu Ülikool, orienteerumine
  • Margaret Rodchenkova, Tallinna Ülikool, iluvõimlemine
  • Henry Räppo, Tartu Ülikool, triatlon
  • Kätri-Avelin Säärits, Tartu Ülikool, maadlus
  • Ott Tootsi, Tallinna Ülikool, jäähoki
  • Anette Traks, Tartu Ülikool, maadlus

Tulevase treeneri stipendiumi eesmärk on luua noortele soodsamad tingimused täiendavate teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamiseks valmistumisel treeneriametiks. Stipendiumitele said kandideerida üliõpilased, kes õpivad treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel Eesti või välisriigi avalik-õiguslikus või eraülikoolis bakalaureuse taseme vähemalt teisel õppeaastal.

Oluline on sealjuures, et stipendiaadid plaaniksid rakendada omandatud teadmisi ning oskusi treeneritöös. Eelise stipendiumile kandideerimisel andis, kui üliõpilasel on kehtiv treenerikutse või ta on asunud treenerikutset taotlema ning nii ülikool kui ka vastav spordialaliit andsid tema kui (tulevase) treeneri kohta arvamuse.

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: