ETV spordisaate usutluses rääkis Port, et eriolukorraga ollakse Tallinna Ülikoolis kohanetud ja tudengitel lõpetamata ei jää. "Meil õpib bakalaureuse peale umbes 160 õpilast ja 40 magistris, kellest saavad õpetajad. Nendele me loodame sellel aastal ikka korralikud diplomid välja anda."

"Mulle jäi selline tunne, et praktika õnnestub isegi paremini kui teooria, sest teooria tähendab ikkagi suhteliselt keerulise asja õpetamist ja üle Zoomi õpetamine pole ikkagi see, mis auditooriumis vahetu diskussioon. Praegu paistab see õppetöö teistsugune, aga noortele mõneti huvitavam."

Kas tudengid valivad ka tuleviku suure rõõmuga kehakultuuri eriala? "See üks jõnksatus kogu maailmas ei tähenda seda, et maailma teistsuguseks muutub. Kui ma enne siia tulekut vaatasin, kui paljud meie üliõpilased õpetajaks lähevad, siis on Lõuna-Eestist Põhja-Eestini ja saartest Ida-Virumaani õpetajad just noored üliõpilased. Paistab, et see õpetaja amet hakkab väga popiks muutuma. Kuna spordibaasid on väga heas seisus, saavad õpetajad omandada ka treenerikutse – hommikul on õpetaja ja õhtul treener, kasutades sama baasi."

Port on ka EOK treenerite kutsekomisjoni esimees. 29% kutset omavatest naistest ja 28% kutset omavatest meestest Eestison spordialase kõrgharidusega – on see piisav? "Vaadates Euroopa Komisjoni ekspertgrupi tööd, siis Eestis on see number päris kõrge. Tihtipeale on treeneriteks emad-isad, kes otsustavad last natuke treenida ja seal ei ole erilist ettevalmistust olemas. Meil on see kahefaasiline – osa treenerikutsest on võimalik hankida ülikooliväliselt – need on madalamad treenerikutse astmed – ja ülikoolis saab siis doktorikraadini välja. Meil on üksikuid, kel on doktorikraad olemas."

"Treener on üllatavalt hinnatud amet. Euroopas hinnatakse, et on umbes üheksa miljonit treenerit – on umbes viis miljonit arsti ja kolm miljonit politseinikku. Arvame, et treener on kuidagi marginaalne, aga kui vaadata näiteks teiste riikide näiteid, on ta sotsiaalselt olulisel positsioonil," selgitas Port.