Sporditeaduste õpilastele on eriolukorra ajal suurimaks väljakutseks olnud praktika ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi lõpetab sel aastal bakalaureuse- ja magistriõppes veidi enam kui sada tudengit. Seda hoolimata asjaolust, et eriolukord on sundinud õppetööd ümber korraldama.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut reageeris töötajate sõnul kriisile kiiresti. Praeguseks on uus olukord kujunenud omamoodi normaalsuseks. Teoreetiliste ainete omandamist õppekorraldus väga palju ei raskenda, kuid praktiliste ainete puhul on seis kehvem. Näiteks treeneriõppes sattusid eriti keerulisse olukorda sportmängudele spetsialiseerunud.

"Kui räägime treeneripraktikast, siis praktika puhul peavad õpilas kooskõlas praktikagrupi treeneriga panema kokku kava sportlastele, mõningate distsipliinide puhul, kus seda on võimalik jätkuvalt teha, nagu näiteks metsajooks või üksinda rattaga sõit. Seal toimib asi ilmselt normaalilähedasemalt," rääkis sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kriisikomisjoni liige Kristjan Kais ERR-ile.

Treenerite õppes on nii teise kui kolmanda kursuse tudengitele ette nähtud 20–25 tundi otsest praktikat. "Praktika on läbiv läbi kogu bakalaureuseõppe ennekõike ja igal semestril. Võib-olla kõige vähem puudutab ta esimest kursust, kel on veel sissejuhatus praktikasse, aga ka seal füüsiliselt 15 tundi igat eriala olime sunnitud ära jätma või tegema teistsuguses võtmes. Teisel ja lõpetaval kolmandal kursusel on täispraktika," selgitas Kais.

Praktikavõimaluste ahenemine või kohatine puudumine mõjutab tugevasti ka Tartu Ülikoolis väga populaarset füsioteraapia eriala. Kõige suurem probleem on kliiniliste praktikate ärajäämine. "Kõige kurvemad on hetkel teise kursuse üliõpilased, kellel märtsi teises pooles pidi hakkama esimene kliiniline praktika, kuid nüüd nad ravivad koduste skeletilihaste valdkonna ja sisehaiguste valdkonna funktsionaalseid probleeme. Õppejõud on neile online'is toeks," kommenteeris sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi
skeleti-lihassüsteemi lektor Doris Vahtrik.

Üks neist, kes piiratud tingimuste juures füsioteraapia-alast haridust omandab, on Eesti paremate seitsmevõistlejate ja teivashüppajate hulka kuuluv Margit Kalk. "Pidime oma tuttavate hulgast leidma kellegi, kellele teraapiat teha. Paljudel tekkis selline olukord, et ei olnud võtta kedagi. Kuna peab jälgima ikkagi ohutusnõudeid, siis oli väga keeruline just sisehaiguste füsioteraapias leida seda patsienti, kellega tegeleda."

Doris Vahtrik usub, et kuna üksikjuhtumitesse saab praegu hästi süveneda, siis täidab praktika ka muudetud kujul paljusid oma eesmärke. Loodetavasti on ka ära jäänud kliinilise praktika osas asendusvõimalusi.

Kriisimeetmeid on hakatud leevendama ning sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis käivad ettevalmistused õppetöö tavapärasemal viisil jätkamiseks. Õppetööga plaanitakse osaliselt alustada 11. mail. Prioriteetsed on lõpetavad kursused. Need, kel ained sooritatud ja lõputöö tehtud, ei jää ka sel aastal ülikoolidiplomita.

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: