"Ega ma ei tule eestlasi õpetama. Ma tulen oma Eesti kolleegidega koostööd tegema ja loodetavasti olema abiks siinse süsteemi arendamisel. Kindlasti ei tule ma siia, et hakata teile ütlema, kuidas seda mängu peaks mängima. Minu eesmärk on aidata erinevad tükid tervikuks liita ja seeläbi tõsta Eesti korvpall kõrgemale tasemele. Selline on ka alaliidu visioon, et aastaks 2030 minna samm-sammult paremaks. Me kõik saame aru, et see võtab aega ja treeneritöö on sarnaselt väljakul toimuvale meeskonnatöö," vahendab Basket.ee Toijala sõnu.

Soome korvpall on viimase 10-20 aastaga üles ehitanud toimiva süsteemi. Mis saladus selle taga on? "See areng ei toimunud nii, et ühel hommikul otsustasime midagi teistmoodi tegema hakata. On tehtud häid valikuid, et koondada parimaid treenereid ja mängijaid juba noorteklassidest alates ja panna nad kõik uskuma ühtsesse süsteemi. Hetkel on korvpall Soomes populaarsem kui paarkümmend aastat tagasi ja see aitab meil ala juurde tuua talendikamaid mängijaid. Lõpuks loevad väikesed asjad, kui väga oluline on olnud ressursi panustamine treenerite teadmiste süstemaatilisse tõstmisesse. Arendatud on ka noorteliigasid. Kui panna kogu raha vaid täiskasvanute koondistesse, võib see lühiajalist edu tuua, aga pikema vaate jaoks tuleb alustada järelkasvust."

Korvpallimaailmas on mõned väikeriigid, kes püsivad stabiilselt väga edukana, nagu näiteks Leedu ja Sloveenia. Kas Eesti saaks midagi neist üle võtta ja mis see oleks? "Iga riik peab leidma enda stiili ja oma tee. Aga Sloveenia, Leedu ja miks mitte ka Läti on heaks eeskujuks, kuna väikeriikidena suudetakse suures spordis kaasa lüüa. Ja korvpall on globaalselt üks suurimaid meeskonnaalasid. Me Eestis saame õppida, aga peame siiski arendama oma stiili. Mina saan Soomest tuua häid ideid, mis meile on edu toonud ja proovida neid siin ellu viia. See pole copy-paste."