"Eks selle 25 aasta jooksul ole olnud seoses selle üritusega väga palju unistusi. Mina alati mõtlen niimoodi, et unista suurelt - siis midagi ikka tuleb!" lausus Mölder intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev". "Oleme Miss Valentine'i raames viinud läbi nii maailma karika etappe kui ka rühmvõimlemise Euroopa meistrivõistlusi. Grand Prix oli mul mõttes juba viimased seitse aastat."

"Grand Prix' komiteega arutasime seda aastaid ja aastaid," jätkas Mölder. "Grand Prix tähendabki, et see on suur auhind ja see tähendab suuri summasid, mis peame võitjatele maksma. See on üsna riskantne teha, sest võimlemises tegelikult ei ole väga palju raha. Peame tublide toetajate, riigi ja Tartu linna abiga seda tegema."

Mölderi sõnul tegemist väga tähtsa sündmusega nii Eesti võimlemisele, Tartu linnale kui ka Eesti riigile. "Kõik meie noored, keda täna siin saalis nägime ja kes tulevad vaatama, kel on siin sadu eeskujusid, kelle sarnased nad tahaksid olla - see viib neid ka edasi. Et nad pingutaks ja harjutaks rohkem."

Mölder lisas, et arvatavasti on riskeerimine tema loomuses. "Ma ei ela eilses päevas, homses päevas, vaid elan tänases päevas. Unistan ja püüan oma unistused ellu viia.

"Mida publik saab sellest, et mina, meie klubi ja Eesti võimlemisliit riskime?" küsis ta. "Väga palju! Praegu on Tartus maailma täielik tipp mis üldse võimalik."

"Kui täna vaatasin publikut, siis nad hoidsid hinge kinni, et tüdrukud oma kavadega hakkama saaks, sest kavad on kosmiliselt rasked. Võib olla see pealtvaatajale tundub, et mis seal teha - see nii lihtne! Sest nad teevad seda tõesti naeratus näol ja justkui oleks väga lihtne."

"Aga selle taga on meeletu arv töötunde," tähendas Mölder. "Maailma tippvõimlejad on saalis üheksa-kümme tundi päevas. Nad peavad loobuma igasugustest lõbustustest, hoidma kaalu ja nii edasi. Ma võin sellest kaks päeva rääkida. Kes tulevad vaatama, saavad täispaketi maailma parimat võimlemist."