Segateatesõidu maailmameistriks krooniti Norra, Eesti 15. ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1581575460000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Itaalias Anterselvas alanud laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel võidutses neljapäeval peetud segateatesõidus Norra võistkond (0+7). Eesti sai 27 võistkonna konkurentsis 15. koha (1+9; +3.11,8).

Edukalt segateatesõidu maailmameistritiitlit kaitsnud Norra järel sai teise koha Itaalia (0+6; +15,6), pronksmedali võitis lasketiirus hiilanud Tšehhi (0+2; +30,8).

Norra näitas terve võistluse vältel head stabiilsust. Esimesena rajale läinud Marte Olsbu Röiseland läbis avatiiru puhtalt, kasutas küll teises tiirus ühe varupadruni, ent säilitas kolmanda positsiooni. Tiril Eckhoff eksis küll enda esimeses tiirus kahel korral, kuid lasi seejärel püstitiirus veatult, tõstes sellega Norra esimeseks. Esimesena Norra mehe rajale läinud Tarjei Böl oli põnev heitlus itaallase Lukas Hoferiga ja püstitiirus järel kerkis Itaalia ka põgusalt liidriks, aga Norra ankrumehe Johannes Thingnes Bö tugev sõit tõi Norrale kokkuvõttes kindla võidu.

Eesti eest läks esimesena rajale Regina Oja, kes kasutas kummaski tiirus ühe varupadruni. Oja saatis Johanna Talihärma rajale 10. positsioonilt, kuid ühe möödalasu järel püstitiirus langes Eesti 13. kohale. Kolmandana rajale läinud Rene Zahkna kasutas enda esimeses tiirus küll kaks varupadrunit, ent läbis teise tiiru puhtalt ja näidates head sõidukiirust säilitas Eestile 13. koha. Eesti eest läks viimasena rajale Kalev Ermits, kes kasutas avatiirus ühe varupadruni, kuid sai teises tiirus kirja ka ühe trahviringi, langetades Eesti kokkvõttes kaks kohta madalamale.

Kokkuvõttes kaotas Eesti (1+9) esimeseks tulnud Norrale kolme minuti ja 11,8 sekundiga. Mullu sai samas koosseisus võistelnud Eesti segateatevõistkond Rootsis Östersundis peetud MM-il 14. koha.

Enne võistlust:

Stardinimekirjas on 27 võistkonda, sõidetakse järjekorras naine-naine-mees-mees.

Eesti stardinumber on 18 ja võistlustulle minnakse koosseisus Regina Oja, Johanna Talihärm, Rene Zahkna, Kalev Ermits.

Segateatesõit tegi küll MM-debüüdi aastal 2005. aga toona peeti see ülejäänud võistlusest eraldi – kui muidu toimus MM Austrias Hochfilzenis, siis segateatesõidu MM-medalid jagati välja Venemaal Hantõ-Mansiiskis. Aasta hiljem oligi MM-i ainus ala segateatesõit, kuna samal aastal peeti ka Torino olümpiamängud.

Päriselt kuulub segateatesõit MM-i programmi aastast 2007, kui maailmameistrivõistlused toimusid samuti Anterselvas. Tollest aastast alates saab iga riik võistlustulle saata vaid ühe võistkonna.

Eesti nelik tegi segateates MM-debüüdi just aastal 2007 Anterselvas, lõpetades 12. kohaga. Aasta hiljem sõideti välja enda seni parim tulemus MM-il, kui Östersundis saadi 11. koht. 15 parema sekka on hiljem jõutud veel neljal korral, mullu oldi Östersundis 14.

Aasta tagasi võitis MM-kulla Norra, nende järel lõpetas hõbedal Saksamaa ja pronksil Itaalia.

Sel hooajal on segateatesõitu sõidetud kahel etapil – hooaja alguses Östersundis võidutses Rootsi ja jaanuari lõpus Pokljukas sai esikoha Prantsusmaa.

Toimetaja: ERR Sport

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: