Jõgeva vallas tuntakse enim puudust pallimängude saalidest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Vikerraadio käis uurimas, kuidas toimib spordielu Eesti suurematest linnadest eemal ja sõitis olukorda vaatama saalihoki pealinna Jõgevale.

Pärast haldusreformi moodustus Jõgeva linna ja Jõgeva, Palamuse ning Torma valdade ühinemisel senisest suurem omavalitsusüksus. Uus vald, Jõgeva vald, koosneb kokku 14 tuhandest elanikust, sealhulgas pisut rohkem kui 5000 elanikuga Jõgeva linnast.

Spordivaldkonna seisukohast on vald nüüd üks tervik. Oma infrastruktuuri, klubide ja spordikooliga. Kui vaadata näiteks Jõgeva linnas tegutsevate spordiklubide nimekirja, siis tuleb tunnistada, et see on uhke ja mitmekesine. Valikus on tugevalt üle kümne spordiala. Vabariiklikult kõige tuntum on klubidest ilmselt Jõgeva Tähe saalihokiklubi.

"Spordipind on väga lai. Meil on siin ka väga kõvad sangpommimehed, kes toovad MM-idelt kuldasid, hõbedaid ja pronkse. Sumomaadlejad on meil väga tublid ja kergejõustiklased samuti. Kedagi ei saagi välja tuua, kuna meil on väga palju erinevaid alasid ja meil on sisuliselt enam-vähem kõik alad ära kaetud," ütles Jõgeva valla sporditöö peaspetsialist Kaily Moones.

Kas omavalitsusel tuleb teinekord klubidele ka appi tõtata? "Jõgeva vallas on välja töötatud oma sporditoetamise kord. Tegevustoetus on pearaha järgi reglementeeritud. Sportlaste arvu järgi klubis pannakse paika baassumma. Lisaks on meil toetus spordiürituste korraldamiseks ja toetus täiskasvanud sportlaste võistlustel osalemiseks. Kui neil on väga tublid saavatused, siis toetakse neid veel lisaks. Me niimoodi ei jälgi, kas keegi on hädas. Treener peab vallaga koostööd tegema ja mida tublimad nad on, seda paremini neil läheb. Üldjuhul loob väline kuvad klubile väga suure eelise. Kuna vald maksab treeneritele ka töötasutoetust, siis jälgime nende kategooriaid. Kui treeneril on viies võikuues kvalifikatsioon, siis neid toetatakse rohkem. Selliseid treenereid on meil kuus tükki," jätkas Moones.

"Probleemiks on meil see, et gümnaasiumi lõpuni on meil sportlastega hästi. Seejärel minnakse Tartusse ja tagasi staadionile või võistlusplatsile tullakse alles ca 35-aastaselt, siis kui lapsed on juba koolis ja rahulikult saadakse käia. Seal vahel on meil väga suur tühi maa. Me üritame sellega tegeleda ja leida lahendusi, et hoida tublisid sportlasi valda esindamas ja spordis jätkamas."

Jõgeva valla spordielu koondub kolme-nelja olulise spordiobjekti ümber. Kümmekonna kilomeetri kaugusel paiknev Kuremaa pakub võimalusi korvpalluritele ja ujujatele. Võrkpallurid treenivad aga linnast 25 kilomeetri kaugusel Tormas. Jõgeva linna kõige olulisem spordirajatis on Virtuse spordihoone. Suure huviliste ringi teenindamiseks kipub ühest spordihoonest aga väheks jääma.

"Kõige suurem mure on meil pallimängude saaliga, mida on meil hetkel ainult poolteist tükki. Sinna kahte treeningut korraga ei mahuta. Sellest on meil kõige suurem puudus. Teised saalid, näiteks matisaal, kus on maadlustreeningud ja aeroobika saal, kus on tantsutrennid, seal ei ole see kasutus nii tihe, aga pallimängudesaal on kogu aeg otsast otsani täis," rääkis Jõgeva Spordikeskuse juhataja Priit Toru. "Hetkel käib uue spordihoone projekteerimine. See tuleb uue põhikooli hoone juurde, kuhu on plaanis ehitada kahe pallimängude saaliga spordihoone. Lapsi ja noori on meie vallas kõige rohkem. 18-aastased ja vanemad on need, kes mängivad jalgpalli, saalihokit ja teevad maadlust ka ja päris täiskasvanud naised tegelevad sumba, aeroobika, tantsu ja võimlemisega, tahan seejuures treenereid kiita ja täiskasvanud mehed käivad palju jõusaalis."

Aga nüüd veidi üksikasjalikumalt noortespordist. Kindlasti mäletavad spordisõbrad Kuremaa spordikooli, mis tegutses pea 15 aastat. 2019. aasta sügisel avas uksed selle asutuse otsene järglane, Jõgeva Valla Spordikool. Just mitmetes keskmise suurusega Eesti omavalitsustes on spordikoolid säilinud ning paistab, et toimivad küllaltki edukalt. Jõgeva Valla Spordikool on mõeldud kuni 19-aastastele noortele. Spordikooli eelarve moodustub põhiosas läbi omavalitsuse panuse. Direktor Kaido Alevi sõnul on lapsevanemate rahaline panus mahu mõttes oluliselt väiksem.

"Hetkel on meil õpilasi 200 ringis. Õppekavasid on kolm: korvpall, võrkpall, ujumine. Ujumine on kolme, korvpall kahe ja võrkpall hetkel ühe treeneriga Spordikool tagab treenerile kindla platvormi, mille pealt saab keskenduda treenimisele. Asjaajamise ja paberimajanduse pool jääb administratsioonile. Kuna Tartu on meil lähedal, siis võib see pakkuda võimaluse sealsetele treeneritele tulla näiteks Jõgeva Spordikooli treeneriks. Spordikoolis on meil olemas ka motivatsioonipakett - mida kõrgema kategooriaga treener sa oled, seda tasuvam see on," rääkis Jõgeva Valla Spordikooli direktor Kaido Alev, kes tahab treeneri palga võrdsustada õpetaja palgaga.

"Hetkel on meil õppemaksuks kehtestatud 20 eurot, kui on eelkooliealised lapsed mõnel alal treenimas, siis neile on tasu 15 eurot. See on selleks, et oleks ühtne ülevaade aladele," jätkas Alev. "Ujumise algõpe on hästi populaarne, sest seal saavad lapsed teha sissejuhatuse sporti. Nii palju lisan veel, et Spordikooli komplekti magusamaks teha, et tulevikus tahame sinna liita veel ka kehalise ettevalmistuse treeneri osa ehk lisaks tavalistele treeningutele on Spordikoolis õppivatel lastel võimalik konsulteerida isikuga, kes suudab anda kehalise ettevalmistuse abi, et ennetada spordivigastusi."

Selline sai ülevaade spordielust 14 tuhande elanikuga Jõgeva vallas. Nii rõõmud kui probleemkohad, mis loos ilmnesid, paistavad olevat keskmise suurusega omavalitsuse jaoks tüüpilised. Tore on aga see, et piirkonna spordijuhtidel leidub tulevikku suunatud ideid. 

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: