Anna Levandi Eva-Lotta Kiibusest: ta tahab midagi suurt saavutada
Jaapanis iluuisutamise maailmameistrivõistluste debüüdil 22. koha saanud Eva-Lotta Kiibuse treeneri Anna Levandi sõnul on noor eestlanna teinud lühikese ajaga tohutu arengu. Levandi arvates on 16-aastasel Kiibusel tippsportlase pisik, mille abil püüab jõuda parimate sekka.
Millise hinnangu annad enda parima õpilase – Eva-Lotta Kiibuse – hooajale? Millised eesmärgid täidetud said, mis võib-olla kripeldama jäi?
Ma ütleks julgelt, et suurepärane [hooaeg]. Just tuletasime Evaga meelde, milliste kavadega me hooaega alustasime ja milliste kavadega me selle lõpetasime. Kui ma talle hooaja alguses rääkisin, et ma tahaks, et need kavad oleks tiitlivõistlusteks sellised, millega me praegu lõpetasime, siis see tundus nagu müstika – ei ole võimalik. Ma ütlesin, et "okei, lähme samm-sammu järel" ja nii oligi. Iga võistlus lisasime ühe hüppe või muutsime midagi raskemaks ja raskemaks ning mulle meeldis, et ta läks minuga kaasa ja viimastel võistlustel ta hakkas juba ise push'ima (ing k tagant tõukama – toim.), et võiks veel raskemaks teha ja mõnikord ma pidin teda isegi pidurdama.
Esmatähtis on see, et uus süsteem oleks puhas. Tegime peale võistlusi teatud järeldused, millal tal need puhtad kavad välja tulevad. Mis mulle veel väga meeldis oli see, et ta arenes igas valdkonnas – sotsiaalselt, mentaalselt, psühholoogiliselt, füüsiliselt ja koreograafias. Ta arenes ühtlaselt – ei juhtunud, et ta kuskil maha jääks ja selle üle on mul hea meel.
On näha, et ta tahab edasi minna ja et ta pole endaga sajaprotsendiliselt rahul. Ta teab, mida ta tahab teha ja mida ta tahab saavutada – isegi mitte neid kohti, mis ta praegu on saavutanud, vaid olla samaväärne teiste tüdrukutega. Kõik on võimalik – lihtne see ei ole, aga kõik on võimalik.
Juunioride MM-il oli Kiibuse tulemus nõrgem (Kiibus piirdus lühikavaga – toim.) kui täiskasvanute MM-il. Kas närvid vedasid alt?
See kõlab küll naljakalt, aga mul on hea meel, et see just niimoodi juhtus. See tegi ta silmad lahti ja sel momendil kaotas ta ka Euroopa meistrivõistluste valiku – need kaks kaotust oli vajalikud. Ainult võidud ei ole ka head sellises vanuses. Kaotus õpetab palju rohkem ja kaotusi oli vaja. Need olid valusad ja ebameeldivad, aga oli hea, et ta tegi õiged järeldused ja et ta sai aru, millise kavaga on võimalik finaali pääseda. Sisuliselt nädalaga tegi ta müstilise arengu just siin (peas). Juunioride MM ja seenioride MM on tehnilises mõttes väga sarnased. Ei saa öelda, et nad uisutavad kehvemini, aga tehniline tase on isegi tugevam.
Milline on võistlus, mis sel hooajal kõige rohkem hinge läks?
Loomulikult viimane MM. Nägin, kuidas ta iga päev arenes. Ta oli seal nii avatud ja ta püüdis iga mu sõna ja pilku ning kohe rakendas. Selle nädalaga seal arenes ta ikka väga kiiresti. Mind rõõmustas see, et lühikava õnnestus sajaprotsendiliselt ja ka et vabakava läks niimoodi – see oli meile jälle õppetund, et me ei ole harjutanud piisavalt viimasena võistlemist. Oli näha, et sellist asja ta ei oska.
Loomulikult oli Sarajevo (Sarajevos peeti veebruaris Euroopa noorte olümpiafestival – toim.) ka [lemmikute hulgas], sest [ta võistles] rahvusvahelisel areenil sellel tasemel sisuliselt esimest korda. Ta ei olnud arg, ta läks ja võitles ja sellega ta näitas, et temas on selline tippsportlase pisik. Ta tahab olla üleval, teda ei rahulda vaid osavõtt. Ta tahab midagi saavutada ja mitte lihtsalt midagi, vaid ta tahab midagi suurt saavutada.
Kõige suurem eesmärk on arendada sõiduoskusi ja piruette, teha uusi kavasid. Ootame suure põnevusega uusi kavasid, uusi kleite.
Kas MM-il nähtud fenomenaalsed esitused tulid üllatusena? Mille põhjal see kõrge tase tekkinud on?
Ma ei saa öelda, et see minu jaoks üllatus oli. Ma jälgin, mis maailmas toimub ja ma nägin, et potentsiaali oli paljudel. Mõnedel võib-olla kõik ei õnnestunud, aga nii see on – tase on tõusnud ja maailm on avatud. Kõik näevad kõike ja kui ühed teevad, siis teised mõtlevad, miks meie ei saaks seda teha ja teevad ka. Siis tõuseb tase igal pool. Venemaal, Jaapanis kui ka Ameerikas on konkurents müstiline ja neil (sportlastel) ei ole teist valikut. Nad peavad läbima oma riigis selle suure konkurentsi, et üldse kuhugi pääseda.
Ei ole vaja mitte midagi [üheski valdkonnas] kokku hoida, peab kõikides valdkondades tegema maksimaalselt tööd: koreograafias, sõiduoskustes, hüpetes. Mul on hea meel, et Eva nägi seda oma silmaga, sest kui sa üksinda harjutad ja su kõrval ei ole sellist näidet ja konkurentsi, siis tunduvad treeneri nõudmised liiga ranged. Kuna ta nägi oma silmaga, siis ma loodan, et ma ei pea enam seletama ja tal jagub seda entusiasmi järgmise hooajani ja ka edaspidiseks. Lihtsalt peab olema maksimaalselt aus – ei pea endale valetama, et saab kuidagi teistmoodi – teistmoodi ei saa.
***
Vaata ka spordisaate lugu Kiibusest:
Toimetaja: Kristo Tamm