Kristjan Puu Eesti saalihokikoondisest: oleme oma arenguga paigale jäänud ({{commentsTotal}})

Foto: Vladimir Hodac/IFF

Tänavustel maailmameistrivõistlustel andsid turniiril kogutud neli võitu ja kaks kaotust Eesti meeste saalihokikoondisele kümnenda koha. Kaks aastat tagasi Lätis toimunud MM-il jäi koondise saldoks üks võit, üks viik ja viis kaotust, kuid sellest hoolimata oli koht parem, kaheksas.

Kummalise olukorra tingivad turniiri süsteem ja Eesti koondise positsioon maailma edetabelis. Tänavu tuli maailma edetabelis esikaheksast välja, üheksandaks langenud Eestil alustada MM-i tasemelt nõrgemate meeskondade vastu. Alagrupis koguti kolm võitu, misjärel määras turniiri edasise arengu Taani vastu peetud play-off-kohtumine. Selles tulises lahingus jäädi vastasele 2:3 alla. Väga hea mängu tegi Taani väravavaht Mike Trolle, kes tõrjus 40 pealeviset, kusjuures viimasel kolmandikul 21. Järgnenud kohamängudes sai Eesti koondis võidu Kanada ja kaotuse Slovakkia vastu. MM-finaalturniiril saavutatud kümnes koht on paberi peal Eesti koondise jaoks maailmameistrivõistlustelt viimase kümnendi kõige nõrgem. Samas, peatreener Risto Lalli poolt sõnastatud miinimumeesmärk siiski täideti. Eesti koondise esitust aitas"Spordipühapäevas" hinnata Eesti meistriliiga läbi aegade kõige resultatiivsem mängija, praegu Jõgeva Tähe eest väravaid viskav Kristjan Puu. Turniirile võib proovida läheneda siit või sealt poolt, aga lõpuks taandub kõik ikkagi sellele ühele kohtumisele Taaniga.

"See kõige tähtsam mäng on ikkagist veerandfinaali viiv mäng, sinna suunatakse kõik oma jõuressursid," rääkis Puu Vikerraadio "Spordipühapäeva" saates. "Seekord Taanile kaotamine on pigem pettumus, sest teda on viimati võidetud. Hindeks paneks koondisele koolipoisi kolme, sest tugevate maadega ei kohtutudki. Poola võideti 4:3, Taanile kaotati 2:3 ja Slovakkia, kes hakkab ka tugevamate võistkondade uksele koputama, neile kaotasime 5:7-ga. Viimane oli Eesti koondise kõige parem mäng. Just mängupildilt selgelt kõige tugevam ja hea sooritus, eriti realiseerimine. Kõige suurem mure MM-il oli ülekaalu realiseerimine 5:4 vastu, sest peaaegu 20 minutit mängis Eesti koondis MM-il ülekaalus, aga seda realiseeriti väga vähe. Otsustavaks sai Taani mängus viieminutiline karistus, kus oleks tulnud mäng ära teha. Lõpus läheb mäng nugadele ning mängumeeste kümme otsustab ära võitja. Seekord Taani seda tegigi."

Koondise peatreeneri sõnul oli Eesti koondise rünnaku potentsiaal parem kui kaitses, kuid Puu usub, et põhiprobleem oli siiski realiseerimises. "Eesti koondisel on alati olnud väga tugev välismaine esiviisik ja siis teine ja kolmas viisik, kes peaks tulemust hoidma. Sel aastal oli näha, et viisikud on ühtlasemad ja meil ei ole kõige tugevamat viisikut," jätkas Puu. "Eesti koondis on teinud väikese puhastuse. Kui peatreeneril oli eelistada nooremat mängijat vanemale, siis eelistati nooremat. Eesti liiga mängijad ja noormängijad suudavad nendega võrdselt mängida. See tase on meil nii, et Eesti on täpselt Kanadast ja Aasia riikidest parem, aga tippudele järele ei jõua. On näha, et MM-il on väga suured meeskonnad tekkimas, näiteks Slovakkia on viimase kuue aasta jooksul teinud suure hüppe. Eestil on veel arenguruumi, me oleme võrreldes teistega jäänud paigale või teinud isegi sammu tagasi. Teised maad on meist lihtsalt ette läinud."

Eesti koondise mängijad on üsna erineva profiiliga. Kui koondise 20 liikmest üheksa mängivad Rootsi erinevates liigades, siis täpselt sama paljud võistlevad igapäevaselt Eesti meistriliiga tasemel. Tänavu teeb Eesti kõrgliigas algusest lõpuni kaasa vaid neli klubi ning sportlastele pole võimalik tagada piisavalt palju tugeval tasemel mänge. Koondise arenguks on seega mõeldav vaid üks tee.

"Üks võti, kuidas rahvusvahelist edu saada on noormängijad saata välismaale mängima ja kogemust saama," jätkas Puu. "Kui saalihokiga ei tegele igapäevaselt ja ei treeni selle nimel, siis tulemust ei tule. Näiteks Taanis ja Norras on kõvad liigad ja nende mängijad on samuti ka välisliigades. Sealt see taseme vahe tulebki. Ma ei väida, et Eesti mängijad ei ole professionaalsed ja ei kahtle, et nad endast 100% andsid, aga see tase on hetkel selline, et nõrgemaid võidetakse ja tugevamatele vastu ei saada."

Puu usub, et meeskond oli tänavu väga ühtlane ning peatreener andis võimaluse kõigile. "Kõik, kes seda väärisid, said selle ja nad ka tõestasid ennast. Hetkel kogemus ja noorus on kõik see, mis vajab aega. Ühe sammu edasi tegemiseks tuleb hakata jälle kuskilt pihta ehk käsile võtta pikem projekt, mis ei võtaks eesmärgiks vaid järgmise aasta MM-il saavutatavat head tulemust," jätkas Puu.

Järgmisel MM-turniiril alustab Eesti taas nõrgemast alagrupist. Puu usub, et selles on positiivset raske näha. "Ma pean tähtsamaks, et Eesti oleks esikaheksa hulgas, sest tugevad mängud kaaluvad kordades üle võidud nõrkade vastu. Kui Soomele ja Rootsile kaotatakse suurelt, siis see on parem õpikunäide ja viib koondist rohkem edasi, kui võidud nõrgemate meeskondade üle. See näitab, kuhu suunas liikuda. Eesti koht on maailma parima kaheksa hulgas ja seepärast on hetkel raske näha positiivset poolt selles, et nad C-sarjas mängivad. Saalihoki ja sportliku taseme edasiminekuks on vaja tugevaid mänge ja neid nad igapäevaselt ei saa."

Üks teema, mis saalihokikoondise puhul jätkuvalt kõneainet pakub, on väliseestlaste kaasamine Eesti koondise juurde. Väliseestlaste koondisse kutsumise ja mittekutsumise üle vaieldakse omajagu, kusjuures tundub, et rohkem isegi fännide seas. 2018. aasta MM-il mahtus Eesti koondise rivistusse seitse mängijat, keda ajalugu küll Eestiga seob, kuid kes on pärit siiski Rootsist. Mitmed neist mängijatest on meie saalihokisõpradele väga tuttavad, sest käinud koondist aitamas juba aastaid. Kuid kas väliseestlaste soov koondist esindada on olemas ka tulevikus? Arvestades, et aeg liigub edasi ning Teise maailmasõja eelne periood inimestes muudkui ähmastub, võiks ju eeldada, et näiteks Rootsis elavate Eesti juurtega mängijate huvi kasvada ei saa. Kas "välisabi" hakkab vähenema?

"Võiks öelda, et pigem vastupidi. On selline aeg, kus eestlased, kes on näiteks Soome läinud ja elavad seal, nende pojad ja tütred on hakanud mängima ja sealt tulevad mängijad meie koondisesse. Näiteks U-19 koondises mängis kaks Soomes kasvanud mängijat tänavu," rääkis Puu, kes usub, et väliseestlased toovad koondisele pigem kasu. "Eesti paneb välja oma parima võimaliku võistkonna ja koondise nimekirja vaadates nõustun peatreeneriga, sest seal ongi kirjas meie 20 parimat mängijat. Väliseestlaste kaasamisest Eesti saalihokikoondis kindlasti võidab. Saalihoki on Eestis ainukene pallimäng, kus rahvuskoondis on stabiilselt kuulunud maailma parima kümne hulka. Välismängijad on toonud Eesti saalihokile palju positiivseid ja meeldejäävaid hetki ja tänu nendelt saadud kontaktidele on ka paljud teised mängijad siirdunud Rootsi meistriliigasse mängima."

Toimetaja: Liisi Rist



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: