Uus laskesuusajuht koostööst suusaliiduga: peame saama noored ala juurde ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti laskesuusatamise föderatsiooni uueks presidendiks valiti vähem kui nädala eest Assar Jõepera, kel kogemusi nii laske- kui ka murdmaasuusatamisest. Intervjuus ERR-ile sõnab ta, et sportlastele tuleb luua head tingimused ja oskusteavet peab hankima ka piiri tagant.

Sa oled ise olnud laskesuusataja, seejärel ala juurest natuke eemal. See protsess, kuidas presidendiks said, eskaleerus päris kiiresti. Miks sa otsustasid selle ameti vastu võtta, mis on väga vastutusrikas?

Ma arvan, et igal inimesel on elus ühel hetkel periood, kus ta tahab endast midagi tagasi anda. Mul on piisavalt kogemust nii ettevõtluse, suusatamise kui laskesuusatamise poolelt. Ma arvan, et mul on, mida alaliitu anda. Sellise juhatuse eesotsas teen seda hea meelega.

Iseloomusta natuke juhatust, kes sul on. Milliste inimestega nüüd tegemist on, kes laskesuusata protsessi juhivad?

Kõige parem väljend iseloomustamaks kõiki neid inimesi on "ettevõtlikkus". Ja kindlasti see, et uus juhatus on klubide ülene, mitte klubide poolt valitud. Näen selles märksa paremat võimalust, et saame tervele alale paremini kaasa aidata.

Mulle tundub Eesti spordis, et kui alaliidule valitakse uus president, siis mõtleme, et kuskilt peab hakkama nüüd raha tulema. On see sinu esmane eesmärk või on sulle see eesmärk püstitatud?

Rahaline eesmärk on kõikidel alaliitudel üks ja seesama. Me võime teha copy-paste ja öelda, et eesmärk tuua alaliidu juurde raha on iga juhatuse kohustus. Loomulikult on see ka üks meie kohustus. Eesmärk on võimalik rahastuse pool võimalikult hea saada. Nii tagame nii tippspordi, noorte kui ka juunioride arengu.

Tippspordi osas oled väga palju ka suusatamise juures. Nii Kristina Šmiguni kui ka hiljem käinud ameeriklasi abistamas. Kui palju tunned, et nii suusatamine kui ka laskesuusatamine on muutunud rahaalaks? Kel rohkem, sel rohkem võimalusi ja nii edasi.

Kui viimastest aastatest kommenteerida, siis mina näen selgelt seda, et laskesuusk läbi oma populaarsuse võidab ka rohkem meediaraha. Laskesuusatamise rahastus on kindlasti täna kergem kui aastaid tagasi. Ala on muudetud nii palju atraktiivsemaks. Loomulikult suusatamises samamoodi - head koondised saavad oma eelarve täis. Aga ma näen küll, et kaalukauss on aastate jooksul vaikselt laskesuusatamise poole pöördunud.

Sa oled nüüd natuke aega saanud selles ametis olla ja tõenäoliselt inimestega kohtuda. Mis seisus sa praegu Eesti laskesuusatamise föderatsiooni presidendiks asud? Mis seisus meie ala on?

Ma olen president olnud alla nädala. Juhatuse liikmetega kokkusaamisi, arutamisi, läbirääkimisi on peetud kolm-neli kuud. Arusaam, kus me oleme, on loomulikult olemas. Täna ei ole me halvas seisus, aga oleme hooaja algses seisus ehk tegelikult sinu poolt mainitud rahastuse probleem on loomulikult akuutne - sellega me tegeleme - ja kui ma räägin alast üldiselt, siis meil on koondis kenasti olemas: meestekoondis, naistekoondis, ma ütleks, et väga hea noor, perspektiivikas naiste koondis. Meil on palju häid juuniore, noori. Tegelikult on meil terve ala ülevalt alla kaetud heade sportlastega. Meil on palju klubisid. Ma arvan, et oleme täna potentsiaalses seisus, et seda asja nelja järgneva aastaga viia päris palju ülesmäge.

Jällegi. Sa oled selles ametis olnud väga vähe, aga oskaksid sa öelda sellise numbri, milline võiks Eesti laskesuusatamise föderatsiooni eelarve näiteks järgmisel hooajal olla, et saaks kõik asjad ära teha?

Kui numbritest räägime, siis mõistlik eelarve, et saaksime kõik asjad ära teha, on natuke rohkem kui pool miljonit eurot.

Ja kindlasti on selleks vaja teha nüüd kevade lõpus ja suvel väga palju tööd teha?

Selleks on vaja väga palju tööd teha. Osa eelarvest on kaetud: meil on väga tugev rahvusvahelise föderatsiooni toetus, aga loomulikult on väga suur osa katmata, mis eeldab väga häid läbirääkimisi ja meie ala atraktiivsemat mahamüümist.

Mis sa nüüd teha tahad? Mis on sinu esimesed eesmärgid?

Esimene eesmärk on hästi lihtne - panna alaliit omavahel hästi tööle! Ma arvan, et head suhted klubide, treenerite, sportlaste, hooldetiimi ja juhatuse vahel on A ja O. Kuidas me suudame seda ala edasi arendada? Mina rõhun kindlasti suhetele. Minu presidendiaeg on olnud väga lühike - kokku kuus päeva. Sain just täna lõuna ajal kokku suusaliidu presidendi Andreas Laanega, kellega arutasime võimalikke koostööprojekte koolituste ja ühiste laagrite osas. Töö käib! Ma arvan, et midagi ei juhtu üleöö, aga nelja aasta perspektiivis kindlasti üritame kokku saada paremaid tulemusi.

Kindlasti oleks koostöö suusaliiduga väga märgiline. Mul on tunne, et senimaani kaks väga sarnase alaga tegelevat alaliitu on kuidagi ajanud väga erinevat asja.

Eks me minevikust teame, et suusaliidul on olnud niivõrd häid päevi. Olen minagi Kristina Šmiguni medalivõitude kõrval olnud. Olid ajad, kus laskesuusatamine suusaliidu jaoks ei olnud väga vajalik lüli. Täna on niimoodi, et eks me saame mõlemad aru, et oleme väiksed alad. Me peame ühiselt tegema seda tööd, et saaksime noored selle ala juurde. Ja ühiselt tegema ka seda tööd, et meie tippudel oleks konkurentsivõimeline rahastus olemas.

Teisalt laskesuusatamine väga väike ala ei ole. Eelmisel hooajal 2,7 miljonit vaatajat Eestis MK-etappidel. See, et meie sportlased on pildis, on kahtlemata lõpuks ala refrääniks. Mida sa tahaksid teha selleks, et me järjest rohkem näeksime suures pildid Eesti laskesuusatajaid maailma karika etappidel?

Eks meil on vaja luua tingimused. Ka selles mõttes, et meil oleks kvaliteetsed treenerid. Täna oleme kinnitanud koondise peatreeneriks Indrek Tobrelutsu, kes on kindlasti tänasel hetkel meie parim valik meie eelarvelisel tingimusell. Aga kindlasti proovime aastate jooksul endale kaasata rohkem spetsialiste nii selles vallas, et arendada treenereid ja et saaksime väga head oskusteavet Eestist väljast.

Toimetaja: Siim Boikov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: