Pikamaajooksu neljakordne maailmameister Mo Farah, kes tahab Pekingis võita veel üht kulda, sattus enne MM-i tugeva surve alla. Nimelt uurivad dopingukütid tema treenerit Alberto Salazari, kes väidetavalt soovitas oma õpilastele keelatuid aineid. Üle kuulati ka Farahit, kuigi teda petmises ei kahtlustata. Salazari kaitseb temaga aastaid koostööd teinud USA füsioloog James Stray-Gundersen.

"Ma pole näinud mingit märki, et ta oleks teinud midagi valesti. Jah, ta on väga keskendunud, et olla parim. Ta tõmbab piiri ja ütleb: "Teen kõik, mis on võimalik reegleid järgides ega proovi midagi, mis jääb reeglitest väljapoole." sõnas Stray-Gundersen intervjuus ETV-le.

Suure skandaali põhjustasid aga vereproovid, mille põhjal asjatundjad järeldasid, et kolmandikul aastatel 2001-2012 kestusjooksus olümpia või MM-i medali võitnud sportlastest esines ebanormaalne verenäit. "Arvan, et 2001. aasta murdmaasuusatamise MM-il Lahtis ilmnenud verenäidud on paljuski samad, nagu leiti kergejõustikus ja mis hiljuti avaldati."

Üksnes kahtlusi tekitava verenäidu põhjal ei saa sportlast süüdi mõista, küll saaks USA füsioloogi sõnul neid võistlusest kõrvale jätta. "Kui nende eesmärk oli jooksu võita, aga neid ei lubatud starti, nulliti nende püüdlus pettuse abiga võita. Sel viisil tegutsedes saab vähendada petmist, mis praegu esineb."

Spordimeditsiini konverentsil Tartus esinenud Stray-Gundersen on veendunud, et andekal sportlasel on võimalik ausa mänguga võita, see nõuab aga rohkem vaeva ja aega kui dopingust abi otsides. "2001. aastal Lahtis jõudsime järeldusele, et viiekümnel protsendil medaliomanikest oli ebanormaalne verenäit, aga viiekümnel protsendil oli normaalne verenäit. Ikkagi võitsid medaleid ka inimesed, kelle verenäit oli normaalne. Võita on võimalik ka dopingu abita."