Tustit Mägi vigastusest: tervenemine võtab kusagil 5-10 päeva ({{commentsTotal}})

Kahekordne Eesti aasta meessportlane Rasmus Mägi otsustas pühapäeval Londoni MM-il 400 m tõkkejooksust jalavigastuse tõttu loobuda.

"Rasmus käis eile kohalikus ultrahelis ja uuriti seda kohta, mis oli tal probleeme tekitanud vist Eesti meistrivõistlustest peale. Uuringu järgi on reie tagaküljelihase põlve juures oleva osa kerge vigastus," rääkis füsioterapeut Indrek Tustit ERR-ile. "See on kõige kergema astme vigastus, aga kuna see on hoojalg, siis tõkkejooksus sellega joosta ei ole võimalik. Vigastuse suurus on sentimeeter-poolteist. Esmane tervenemine võtab kusagil 5-10 päeva, sõltuvalt, kuidas inimkeha paraneb. Arvan, et peale 7-10 päeva saab Rasmus alustada uuesti normaalseid treeninguid."

"Läbi valu kindlasti on võimalik mingeid asju teha, aga mis lõpptulemuse see annab? Tõenäosus suurem vigastus saada olnuks kindlasti väga suur," lisas Tustit. "Kas selle jalaga oleks üldse olnud võimalik kiiresti joosta? Ma arvan, et Rasmus tunnetab neid asju ikkagi piisavalt hästi. Mina ütlen, et kindlasti õige otsus."

Ainsa eestlasena 400 m tõkkejooksus starti tulnud Jaak-Heinrich Jagor jooksis end karjääri jooksul esimest korda MM-il poolfinaali. Tustit sõnas, et ootab Jagorilt uue sekundi alistamist, kuid poolfinaaliks valmistumist on seganud kõhuviirus. "Meil on hotell pandud poolenisti karantiini juba viimased kolm päeva, sakslased suutsid sinna tuua mingisuguse kõhuviiruse," rääkis Tustit. "Nii palju, kui ma tean, sai ka Jaak sealt mingisuguse viiruse kätte, vist mitte küll väga tugeva, aga osaliselt ikkagi kannatas. Kas see on ka mingi jälje jätnud, on näha."

"Laiemalt saadi sellest vist eile teada," jätkas Tustit. "Nii palju, kui kuulsin, siis ligemale sada inimest on vist sellesse juba nakatunud ja suur osa on pandud oma tubadesse kinni, et poleks teistega kokkupuutumist."

Eestlastest sai kõhuviiruse ka Anna Maria Orel, tema nakatus pärast enda võistlust ja on nüüdseks juba terve.

Toimetaja: Maarja Värv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: