Mis otsuse tingis ja mis tegelikult tervisega lahti on?

Otsuse tingiski see, et juba soojendusel oli näha, et isegi tavapärast soojendust ei ole võimalik läbi viia. Mind vaevab reie tagakülje... ma ei oskagi täpselt öelda, kui suur see trauma on, aga fakt on see, et kiireid liigutusi ja tavapärast tõkkeületust sellise jalaga teha ei saanud. Mul oli ka plaan B, mis tähendas seda, et vahetada jalad ära. Kui ma tavapäraselt võtan kaheksa tõket ühe jalaga, kaks tõket teise jalaga, siis plaan B oli vahetada jalad ära, anda haigele jalale natuke vähem koormust ja joosta lihtsalt teise jalaga. Aga ka see ei olnud reaalne. Tõkke ületamine on üks asi, aga kui oma kiirustel joosta ei saa, siis ei ole ka mõtet mingeid suuri vangerdusi teha.

Kuidas võistlustelt mahavõtmine käis? Ma sain aru, et pidid kohaliku arsti juures käima, paberid ära täitma. Päris niisama rajalt maha ei saa tulla.

See vist sõltub sellest, kuna kellelgi midagi juhtub. Kui kellelgi peaks tekkima trauma call room'is, siis keegi starti ei saa inimest sundida. Siin tundus otstarbekam otsus juba enne call room'i minekut ja tõesti tuli mingisugused paberid täita, aga see oli selline formaalsus.

Treenerist isa ütles, et üks kiropraktik vaatas sind mitu päeva ja uudistas, et väga kahtlane seis. Et startimine võib tulevikus tähendada päris suure vigastuse ohtu.

Jah, reie tagakülg on selline koht, milleta kiirjooksu teha ei saa. Seda riski vältisime tõesti, et esimese, teise või kolmanda tõkke peal midagi täiesti pooleks läheb. Neid inimesi, kes muga siin eelnevatel nädalatel tegelenud on, on olnud tõesti mitmeid ja väga huvitavaid. Aga jah...

Vigastus juhtus pärast paari järjestikust võistlust Portugali laagris. Kas võistlused mõjutasid seda, et koormus tuli suur või midagi muud?

Kindlasti on see üks element, mida järgnevatel aastatel tuleb järgida. Selle hooaja eripära on see, et võistluskalendris need jooksud, kus startinud olen, on käinud kahekaupa paaris. On olnud neli paarisvõistlust, kus kaks jooks on olnud küllaltki järjest. Peale kaheksandat jooksu oleks pidanud end võib-olla teisiti maha laadida, mida järgnevatel aastatel tuleb jälgida. Üks osa oli tõenäoliselt see, et võistluskoormus oli küllalt suur, enda tahe muudkui kasvas ja reisimispäevadega on samamoodi - võib-olla tekkis kuskil unevõlg, mis oli alge probleemile, mis Portugalis tekkis.

Igatahes püüdsid siin kas või viimasest õlekõrrest haarata, et ikkagi MM-il starti minna või kahtluseuss oli juba siia tulles?

Kahtlus loomulikult oli, aga teisest küljest ma ei kahelnud oma vormis või suutlikuses. Nagu ütlesin, oli ka variant teha selline julge samm, et minna ja joosta tõkkeid teise jalaga, mis on küllatki tavapäratu, aga kui tõkete vahelgi väga hästi joosta ei saa, siis ei ole sel mõtet.

Sellest on maru kahju, sest arvatavasti oli see sinu suurim ootus sel hooajal ja näha oli, et püüdsid kõike teha, et ikkagi starti minna. See on esimene kogemus, kus suurel võistlusel tuleb vigastuse tõttu võistlus katkestada enne startimist. Päris kibe tunne?

On ikka jah. See on selline... ma olen olnud endas ja enda keha tunnetuses üsna kindel. Ja arvanud, et selliste probleemidega mul tegemist ei tule, aga arvan, et see oli selline tahte ja keha väike kokkupõrge. Hetkedel, kui keha nõudnuks natuke pikemat taastumisaega või puhkust, lähtusin rohkem oma tahtmisest ja sundisin oma keha veel äärmuslikult pingutama, mis kindlasti ei ole omavahel kooskõlas. Kibe loomulikult.

Aga see tähendab loomulikult, et selle hooaja ja karjääri jooksud pole joostud.

Ma ei hakka suuri sõnu seadma. Kui järgmise nädala jooksul on võimalik saada seis paremaks ja tavapärasemaks, siis proovin endiselt veel hooaja lõpus võistelda. Kui on näha, et midagi ei muutu ja oht ennast tõsisemalt vigastada on olemas, siis sellisel juhul on see hooaeg ilmselt lõppenud.