Tiit Karuks kõneles "Spordipühapäevas" Eesti spordiajakirjanike vanemast põlvkonnast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Vikerraadio spordisaates „Spordipühapäev“ on nüüdsest kavas rubriik „Kuu kommentaar“, mille autor on teenekas spordiajakirjanik ning armastatud raadiohääl Tiit Karuks. Iga kalendrikuu lõpus peatub autor sündmustel ja probleemidel, mis tema jaoks perioodi jooksul esile tõusid ning südamele jäid. Sellel korral rääkis Karuks ühest spordiajakirjanike põlvkonnast.

"1950. aastal sündinud telekommentaator Lembitu Kuuse oli omamoodi piirikivi 1940.–1950. aastatel sündinud spordiajakirjanike seas. Kohalolijana tegi ta olümpiadebüüdi 1994 Lillehammeri taliolümpial 43-aastasena, kui elukogemust oli kogunenud juba parasjagu."

"Kuuse tegutses mõjuka telekommentaatorina eesliinil kaugelt üle 20 aasta. Muljetavaldava punkti pani raske haiguse kiuste Rio päevil meie neljapaadi medalisõitu kommenteerides. Riosse kohalesõit polnud mõeldav, ent Tallinna stuudioski oli Lembitu üliveenev. „Meistritöö,“ rõhutas Kuuse ärasaatmisel ka Mati Alaver."

"66 aastat ja natuke peale oli saatus Kuusele andnud. Samas meenutagem, et selle põlvkonna meestest lahkus Eesti spordireportaaži alustalasid Toomas Uba meie seast 2000. aasta viimasel päeval vaid 57-aastasena. Temale oli siiski antud jõuda ka varem samal aastal peetud Sydney suveolümpiale."

"Andekas raadio- ja telemees Tiit Rääk läks manalateele 2010. aastal 65-aastasena. Kõnealusest tele- ja raadiomeeste põlvkonnast veel. 76-aastane Tarvo Villomann, 72-aastane Erik Lillo ja 70-aastane siinrääkija on juba aastaid pensionil. 63-aastane Raul Rebane oli aga Gerd Kanteri tiimijuht ja tegutseb juba pikka aega kommunikatsioonikonsultandina."

"Praeguse seisuga on vanuses 50+ halloo-meestest vaid Marko Kaljuveer, sellele rajajoonele lähenevad Tarmo Tiisler ja Helar Osila. Kui räägime kirjutajatest, siis olgu selle vanusegrupi tugevatest tegijatest mainitud Gunnar Press, Jaan Martinson, Andrus Nilk ja Indrek Schwede."

"Nii, nagu Eesti spordis, pole ka spordiajakirjanduses kõik kümnendid vennad. Mõni on heldem, mõni kasinam. Seda näitab meie spordiajakirjanike vanuseline koosseis ja lennu kõrgus. Samas pole mingit põhjust nuriseda. Erinevad põlvkonnad tulevad ja lähevad. Kasvõi Eesti olümpiaraamatute 1936. aastal alguse saanud ja läbi aegade hästi hoitud traditsioon on ju täiesti unikaalne ja kestab edasi. Olümpiaraamatutele lisaks ilmub meil parasjagu ka muid spordi ja sportlastega seotud raamatuid. Siinkohal tahaks muidugi loota, et inimesed loevad raamatuid ka tulevikus."

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: