"Tallinnas oli kolm nädalat tagasi Euroopa Jalgpalliklubide Assotsiatsiooni seminar, seal temaga [Pohlakuga] kohtusime. Algselt ta ei soovinud kätt suruda," rääkis Klavan ETV hommikusaates. "Minu jaoks oli see imelik, ma oleks nagu millegi väga rängaga hakkama saanud. Aga järelikult olukord on selline."

Saatejuht Anu Välba küsis Klavanilt ning koos temaga stuudios olnud tiimiliikmetelt Martin Heremilt ja Tiit Riisalolt, kas nad on ka head kaotajad. "Elus on ette tulnud küll, et oleme pidanud õppima, aga 19. juuni ei saa olema kindel võit ühele või teisele poole. Meil on veel kõvasti vaja taldu kulutada, aga see lõpp on tasavägine," kinnitas Klavan.

"Ma arvan, et oleme juba võitnud," lisas Riisalo. "See diskussioon, mis on Eesti jalgpalliringkondades puhkenud, teatud mõttes vabanemine, et võib asju välja öelda - me oleme eesmärgi täitnud. Loomulikult on oluline võita, aga teekond võidu suunas on sama oluline."

Aivar Pohlak on Eesti jalgpalli liidu president olnud alates 2007. aastast. Sel aastal kandideerib keegi alaliidu juhi valimistel tema vastu esmakordselt. Nädala eest pidid presidendiks kandideerijad esitama jalgpalliliidule vähemalt 15 protsendi liikmete toetuskirja oma kandidatuurile. Klavanile laekus 18 toetuskirja (17 protsenti) ning Aivar Pohlakule 70 toetuskirja (66 protsenti).

Hiljem rääkis Klavan Vikerraadiole, et Pohlak alustas oma kandidatuuriks allkirjade kogumist varakult ning suur osa klubidest on juba kinnitanud, et teevad valimiskasti juures teistsuguse valiku. "Vastaskandidaat käis rehaga üle enne, kui olin oma kandidatuuri välja käinud. Sellest tingituna on 40+ liiget kinnitanud, et valimistepäeval nad toetavad muutust ehk minu kandidatuuri. Aastakümneid sügaval settinud juhtimisstiil ja ilma vastaskandidaadita valimised on oma jälje jätnud Eesti jalgpalliühiskonda," sõnas Klavan nädala keskel.

Aprilli alguses valiti Pohlak esimese eestlasena Euroopa alaliitude juhte koondavasse UEFA täitevkomiteesse. UEFA reglement sätestab, et juhul, kui täitevkomitee liige ei ole enam oma kohalikus alaliidus juhtival ametikohal - ehk president või asepresident -, on alaliidul õigus täitevkomitee liige tagasi kutsuda.