"Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse põhiüleasanne on ennetada muresid, aga siin me ei saa rääkida ennetustegevusest, meil on üsna karm probleem. Oleme sellelgi aastal mõneski saates kuulnud arutelu, kas trennis last palliga visata on okei. Siin on pikk maa minna. Seepärast olemegi sellised plakatid ka trükkinud, kus on mõned soovitused peal," rääkis EOK president Kersti Kaljulaid "Terevisioonis" valge kaardi päeval alanud kampaaniast.

"Kontekst loob kõrgendatud emotsionaalse fooni," jätkas Tallinna Ülikooli õppejõud Joe Noormets. "Emotsionaalselt mittevaoshoitud olek on spordile teatud mõttes loomulik, aga muidugi mitte laste spordis. Laste puhul peaksid need asjad olema vägagi teistsugused. See probleem tekkis 1990. aastatel spordi laiema kommertsialiseerumisega. Professionaalse spordimudeli mõtteviisid hakkasid järk-järgult allapoole tulema, nad on jõudnud laste spordi tasandile."

Kuidas spordiga tegelevaid lapsi sellisel juhul kaitsta? "Esikohale tuleb seada lapse huvid, tervis ja heaolu. Laste sport on laste endi, mitte täiskasvanute jaoks," tõdes Noormets. "Kolmanda osapoolena tuleb kaasata treenerid ja spordiklubi. Spordiklubist see asi algab, nemad peavad lapsevanematele kehtestama reeglid ning määrama, millised õigused ja kohustused lapsevanemal on ning kui neid ei järgita, mis siis saab. Kui spordiklubi on suurem, võiks olla laste ja lastevanemate koordinaator, kes sellega tegeleb."

"Juhan, vaata - kui sina teed teivashüpet, on sul seljaajus mingisugused sisseharjunud liigutused, mida sa teed," tõi Kaljulaid näite saatejuhi, endise mitmevõistleja Juhan Kilumetsaga. "Samamoodi, kui oled lapsest peale õppinud oma emotsioone väljendama nii, et sa ei tee teistele liiga, on sul see instinktiivselt õigesti käpas. Kui sa üritad täiskasvanuna õppida teivashüpet - ükskõik, mida ma ei tee, ma ei lähe üle 2.30, sest mul puudub lihasmälu. Ajus on täpselt samasugused käitumismustrid, mis püsivad ja kehtivad," tõdes EOK president.