"Seitse purjetajat on minust tagapool. 17. koht on täitsa rahuldav. Muidugi, vahepeal, kui ma siin 13. olin – mõned sõidud seal esikümnes – andis juba lootust, et esikümme ei ole väga kaugel. Oleks tulnud veel selliseid kursisõite," mõtiskles Puusta Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Kahjuks sõitsime siin slaalomit keskmises tuules, mis on mulle kõige keerulisem. Need on hästi lühikesed sõidud, kus on raske tagasi tulla, kui sul on halb start. Jah, ei olnud hea päev see neljas päev ja sealt langesin 17. kohale. Kogu võistlus oli enamasti slaalom ja ma siiski lootsil kursisõite, mis mul eelmises klassis ehk RS:X klassis olid. Seal ma sõitsin ikkagi ainult kursse. See kogemus on mul ikkagi suurem."

Puusta oli kahes võistlussõidus üheksas ja korra ka kümnes, regati kokkuvõttes sai ta 162 punktiga 17. koha. Edasipääs kümne parema sekka jäi 52 kohapunkti kaugusele.

Kolmel eelmisel olümpial võistles Puusta klassis RS:X, aga see asendati IQFoiliga. "Kui seda kõike mõelda, siis neid olümpiakohti väga võrrelda ei saagi, sest need klassid on nii erinevad," nentis Puusta. "RS:X-is ma ju kvalifitseerusin üldiselt esimeses ringis. Siia [Pariisi olümpiale] saamine oli minu jaoks juba selline ületamine. Ja ma võtan siit kindlasti kaasa mõned head sõidud. Need esikümned ja see, et mul maratonis hakkas päris hästi minema – ma olin seal viienda-kuuenda koha peal. See oli ka hästi positiivne."

"Üldiselt ma ikkagi väga nautisin seda nädalat ja tase on väga kõva. Võistlejaid on vähe ja siia üldse saab peale vähe. See 17. koht lõpuks – jääme rahule," lisas ta.

Puusta on üks vähestest, kellel purjetamismaailmas õnnestunud pärast RS:X klassi olümpiaprogrammist eemaldamist edukalt IQFoil klassi ümber kolida. Uue purjelauaga alustas ta treeninguid pärast Tokyo mänge 2021. aastal. "Jõudsin samas kiiresti järgi. Harjusin kiiresti. Ma olen veetnud kõik need talved Lanzarotes. Pool aastat olnud Eestit ära. Olen kogu aja sellesse klassi pannud ja väga nautinud seda," jutustas Puusta. "Aga jah, slaalomi startides mul ei ole seda enesekindlust ja kiirust, mis on nii vajalik, kui sul on viieminutiline sõit. Start on nii oluline – just esimene külgtuuleots."

"Sprindisõitude stardis on kiirused suuremad ja ruumi vähem. Siin oli mitu kokkupanekut omavahel mitmetel riikidel. Kui mul ruumi ei ole, siis ma ei saa sealt välja," selgitas Puusta. "Ja samas ma olen natuke aeglasem kui teised, sest ma ikkagi ei ole nii suur. Kuigi pigem on asi selles, et mul ei olnud seda enesekindlust."

Olümpiavõistlused peeti Marseille's, kus tuli tuulevaikuse tõttu sõite esialgu edasi lükata. Võistlusformaat näeb ette, et üldiselt proovitakse sõita nii slaalomit, kursisõitu kui ka maratoni ühe võistluse sees. "Peamine on ikkagi kursisõit, mis on tavaline purjetamine. Ja see on prioriteet. Aga kuna meil olid siin nii vaiksed olud, siis me lihtsalt sõitsime slaalomit," lausus Puusta. "Üks päev me ootasime terve päeva, siis õhtul saadeti meid välja. Ja eks nad kartsid, et kui me hakkame kurssi sõitma, siis läheb kauem aega ja siis nad otsustasid slaalomit siiski teha, et saaks rohkem sõite, sest slaalomitega läheb vähem aega. Põhimõtteliselt on see kohtuniku otsustada, mida ta siis teeb. Kas sõidab kurssi või slaalomit. Eile oligi, et kuna me olime nii palju slaalomit sõitnud, siis võiks kurssi sõita, aga kuna tuult ei tulnud, siis me sõitsime ikka slaalomit. Maratoni puhul, kuna IQFoil on esimest korda olümpial, siis World Sailing tahtis, et me sõidaks kõik rajad läbi."
Ehk sisuliselt oldi katsejäneste rollis. "Kui oleks see mistraal tulnud, tugev ja stabiilne, mis siin vahel puhub, sellega oleks kindlasti saanud kurssi sõita väga hästi," arutles Puusta.  

Olümpiamängude korraldusest rääkides ütles Puusta, et suures plaanis oli kõik hästi, aga kahjuks oli võistlustel ebameeldivaid seiku. "See võistluskohtunik, kes meil oli, ei olnud varem vist meie klassi korraldanud, võistlustel osalenud," alustas ta. "Esimesel päeval ei olnud neil kaameraid õiges kohas. See start on nii kiire. Pool sekundit siia-sinna, kas sa oled üle stardijoone või ei ole üle. Nad ei olnud selleks valmis. Seepärast mul oli ka esimesel päeval must lipp. Aga samas ei olnud neil videot, kus näitaks õigesti kella ja pilti. Järgmistel päevadel nad parandasid ennast."

"Ma ise võtsin kella suurelt tabloolt ja nägin, et ma ei olnud üle (stardijoone). Aga nende kell oli vale ja tegelikult olid nad lippudega taga. Aga lipud on alati need, mille järgi start läheb," selgitas Puusta, miks ta valestardi kirja sai. "Isegi, kui sul on suur ekraan ja aeg seal on vale, siis sa pead võtma lippude järgi. Aga neil oli ühesekundiline vahe, mille nad pärast ära parandasid. Ja samas ei olnud neil mulle anda õiget videot GPS-ajaga. Võistluskomiteel on viimane sõna ja nii läks."

Lisaks tehti Puusta sõnul võistluste ajal mõned valed otsused. "Maratonis saadeti meid tunniajasele sõidule. Ja saadeti saare taha, kus kõik teadsid, et tuult ei ole. Ja me seisime seal. Siis tehti veel kaks ringi ka ühe asemel," rääkis Puusta. "Sellised naljakad otsused natukene. Ja siis tehti ka tugevama tuulega slaalomit, kuigi peaks kursisõitu sõitma. Korraldus üldiselt oli hea, aga kui võistlemiseks läks, siis oleks võinud mõned otsused teistmoodi olla."

Purjetajate jaoks arusaamatud otsused häirisid ka teiste koondiste liikmeid. Enda teada seda ei jäetud, kuid peakohtunik oma otsuseid tagasi pöörama ei hakanud.

Milline oli olümpiaolustik Marseille's? "Kuna ma olen siin nii palju käinud, võistelnud, ja see on Euroopas – seega kodus –, võib-olla mul endal on natuke vähem seda olümpiatunnet," tunnistas Puusta. "Rohkem nagu suurvõistlus, MM oleks olnud. Aga kuidas nad on inimesi siia vaatama toonud… prantslased armastavad purjetamist. Kõik piletid on tänaseks välja müüdud. Nad on kõik siin sadamaalal. Karjuvad, elavad kaasa."

"Iga kord, kui ma välja läksin, sisse tulin, kõik oma lippudega lehvitasid. Nii suurt kaasaelamist pole kunagi varem olnud," lisas ta. "Ja rahvas ei ole kunagi nii lähedal meile olnud. Me läksime rannast välja ja nad olid reaalselt meist 50 meetri kaugusel. Emotsionaalset kaasaelamist on siin palju rohkem olnud kui üldse kunagi varem."

Karjääri edasise planeerimise osas ei osanud Puusta vastust anda. Purjelauaga sõitmine on tema jaoks aga elustiil ja edasi sõidab ta kindlasti. Küsimus on, millisel tasemel. Los Angelese olümpia praegu mõttes ei ole.