Nagu ikka, on olümpiamängude maanteesõit pikk katsumus. Alla viie tunni sõideti viimati 1996. aastal Atlantas, Pariisi olümpiarada on künklik, 2800 tõusumeetriga ning 272 kilomeetrit pikk. Mihkelsile peaks sellised rajad sobima.

"Päev otsa lühikesi, mulle võib-olla mitte üle jõu käivaid tõuse, üldiselt on selline profiil mulle alati sobinud. Nii pikka sõitu [World Touri tasemel] igapäevaselt ei ole, aga profiililt on kõvasti raskemaid. See on selline mitte päris tüüpiline, aga klassiku, ühepäevasõidu profiil," iseloomustas Mihkels neljapäevasel pressikonverentsil rada.

Viiel suurimal koondisel ehk Belgial, Sloveenial, Taanil, Suurbritannial ja Prantsusmaal on võimalik teele saata neli ratturit. Teised tiimid on väiksemad ja suur osa neist - kaasa arvatud Eesti - on esindatud ühe ratturiga.

"Suurim tiim on neljaliikmeline, ega seegi suur ei ole. Ma ei oska isegi arvata, milline see sõit olema saab ja ei tea, kas see, et olen üksi, tuleb mulle kasuks või kahjuks. Mõnes mõttes mind võib-ikka siis nii ei vaadata, kohustusi ei ole. Kui just mitu suurriiki koostööd ei hakka tegema, tuleb kindlasti väga avatud ja rünnakuterohke sõit," arvas Mihkels.

"Pärast Eesti meistrivõistluseid tegin väikese puhkuse, siis kõvasti trenni ja nüüd ettevalmistava tuuri Belgias, kus minek oli juba enam-vähem hea. Pärast seda ei ole nüüd võistelnud, aga see loodetavasti parandas see natuke jällegi vormi. Ma arvan, et on hästi, sõnas Eesti rattur.

Rattasport on mõnes mõttes sarnases seisus tennisega: kui sel spordialal on aasta krooniks slämmiturniirid, siis rattamaailmas suurtuurid Giro, Tour ja Vuelta. Viimastel olümpiatel on tendents aga muutunud. "Iga olümpia läheb rattaspordis järjest tähtsamaks," kinnitas igapäevaselt Intermarche - Wanty võistkonda esindav Mihkels. "Nii mina kui teised ratturid peavad seda üheks hooaja põhieesmärgiks, aga ratturina on see kalender nii tihe, et ainult üheks sõiduks valmistuda ei saa."

Medali nimel läheb konkurents väga tihedaks, sest kohal on nii Mathieu van der Poel, Remco Evenepoel, Tom Pidcock, Mads Pedersen, Wout van Aert, Mihkelsi võistkonnakaaslane Biniam Girmay kui kodupubliku ees karjääri üht tähtsaimat võitu otsiv Julian Alaphilippe. Mihkels sõnas, et silma tuleb peal hoida ratturitel, kes sõidavad eri koondistes, aga kuuluvad samasse võistkonda. Girmayga olümpiatrassist Mihkels rääkinud ei ole. "Mul oleks temaga vaja kontakti saada küll, mu ratas on tema käes," sõnas Mihkels Eesti ajakirjanike naerupahvakute saatel.

Eesti maanteeratturite parimaks tulemuseks olümpiamängudelt on Tanel Kangerti Rios saavutatud üheksas koht. Kas Mihkelsi võimuses võiks olla see üle sõita? "Keeruline vastata, ma ei oska ennustada, kui tugev ma olen ja mis koha peale võiksin sõita. Unistan esikümnest, sellega oleks väga-väga rahul, aga sõltub, kuidas sõit läheb. Isegi kui ma seal ei ole, ei tea praegu, kas olen pettunud või mitte," sõnas ta. "Kui vorm on hea, siis vorm on hea, aga päevad on ikka erinevad. Mõningaid asju lihtsalt ei saa muuta, ma isegi ei tea, mis selle põhjus on, aga nagu suurtuuridelgi näha on - ka üldarvestuse peale sõitjatel on häid ja halbu päevi."