Zirk oli esimeses pöördes seitsmes, teises ja kolmandas koguni viies ning lõpuks finišeeris seitsmendana. "Minu jaoks oli juba olümpiale pääsemine suur asi ja kõik see on siin boonus. Olümpiafinaalis seitsmes olla… olen väga uhke enda üle," rõõmustas ta Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Eks ma proovisin riskida veidi ja lõpp oli kindlasti raskem kui eile. Aga eileõhtune aeg poleks mu kohta parandanud, nii et pole midagi kahetseda."

"Öö eile polnud nii hea, kui võinuks, eks seda elevust oli palju. Aga päeval tegin korraliku uinaku, ma ei ütleks, et kuidagi rohkem väsinud olin. Taktika ja suhtumine olid samad," jätkas ta, lisades naerdes, et vaatas finaaliks valmistudes seriaali "Sõbrad". "Tundus, et see töötas! Närvidega on see, et kui ma natuke pabistan, siis see on minu jaoks hea märk."

Küsimusele, kas ta mingit pinget ka tundis, vastas Zirk muigelsui: "Ütleme nii, et mul tseremooniadressid olid ikkagi kaasas. Ei tea kunagi, kui sul on koht finaalis olemas, kes teab, mis võib juhtuda! Oleks tagantjärele olnud võib-olla halb, kui poleks olnud [kaasas]. Eks need kaheksa meest kõik mõtlesid medalile, kes ei tahaks medalit saada? Aga keskendusin ikkagi sellele, mida mina saan kontrollida ja kindlasti oli ulmekiire finaal. Minu jaoks on pinge privileeg, mõnes mõttes."

Zirk rõõmustas, et finaalile said kaasa elada ka tema isa Kunnar ja ema Katrin. "Neil polnud tegelikult finaali jaoks piletit. Mina sain neile ühe pileti ja teise said kuskilt ula pealt, internetist polnud enam võimalik osta. Tore, et mõlemad said näha seda, mitte ainult üks!" oli ta rahul. "Olen põhimõtteliselt kümme aastat kodust eemal olnud, 15-16-aastaselt läksin kodust ära. Ma arvan, et see on neile ka väga suur asi, et nad seda kohapealt nägid ja ma usun, et nad on väga uhked."

Teise kulla võitis kodupubliku ees prantslane Leon Marchand, kes tegi võimsa lõpu ja püstitas olümpiamängude rekordi 1.51,21. Hõbemedali võitis ungarlane Kristof Milak ajaga 1.51,75 ja pronksi kanadalane Ilya Kharun 1.52,80-ga. "Mina ei arvanud, et Leon võidab. Minu raha oli pigem Milaki peal. Aga olen alati nende poolt, kes võistlevad kodus. See on üks minu unistusi ka, et võiks kunagi kodus olla mingi tiitlivõistlus, et kodurahva ees võistelda," lausus Zirk.

Enne Pariisi olümpiat ujus eestlane viimati olümpiafinaalis 44 aastat tagasi, nüüd said sellega hakkama nii Zirk kui Eneli Jefimova, kes sai 100 m rinnuliujumises samuti seitsmenda koha. "Eneli ka kuskil ütles, et hea, et päris viimaseks ei jäänud. Ma mõtlesin ka, et kaheksandaks ei tahaks jääda, seitsmenda koha üle olen väga uhke. Jäime niimoodi sõbralikult viiki!" muheles Zirk.

Zirk jääb Pariisi pühapäeva õhtuni ja plaanib järelejäänud päevadel erinevaid võistlusi vaatamas käia. "Mul on näiteks 2. augusti õhtuks kergejõustikustaadionile piletid olemas. Homme lähen veepalli vaatama, see on selline ala, mida Eestis ei ole, aga Prantsusmaal nad armastavad seda, lähen jälle seda melu natuke kogema," avaldas ta. "Ja siis ma võtsin ühe USA korvpallimängu piletid, aga siis sain teada, et see on Lille'is, see on 200 km, ma ei tea veel, kuidas ma sinna saan, aga mõtlesin, et seda oleks lahe vaadata."

Zirk tahaks tippspordiga jätkata veel ühe olümpiatsükli, aga sõnas, et selleks tuleb midagi muuta. "Elu on praegu selline, nagu ta on, ma päris rahul ei ole sellega. Ilmselgelt tulemused on head, väga naudin koostööd enda treeneriga, elustiili ma nii väga ei naudi," tunnistas Zirk, kelle perre sündis kaheksa kuud tagasi poeg. "Kindlasti lühiraja teen enda treeneriga kaasa, aga uuel aastal teen võib-olla väikese hingetõmbepausi. Ideaalis tahaksin Los Angelese [olümpiani] teha, aga selle jaoks peab väikese hingetõmbepausi tegema. Ma ei ole enda elus ühtegi pausi spordist teinud. Pikka plaani vaadates oleks see arvatavasti tark tegu. Aga vaatame, mis järgmine aasta hakkab toimuma, kus ma olen."