Zirk parandas teisipäeval poolfinaalis Eesti rekordit koguni 1,26 sekundiga, pääsedes ajaga 1.54,22 viiendana finaalis. Täismaja ees oli ta finaalis veel viimasel pöördel viies ja sai lõpuks elu teise ajaga ehk 1.54,55-ga seitsmenda koha. "Ütlesime eile, et kui suudame seda sama finaalis korrata, oleks see fantastiline ja põhimõtteliselt ta tegigi seda. Ta oli tegelikult täna 150 meetri peal isegi kiirem. Ta oli väga hea, olen tema üle väga uhke," rõõmustas Rushton. "Pärast poolfinaali oli paberil [näha], et vahed on väga väikesed. Aga see Kanada kutt (Ilya Kharun – toim), kes elab USA-s, on juba ujunud 1.53, teadsime, et ta on ilmselt pronksi peale favoriit. Ta ujus väga hästi. Teadsime, et medal on ilmselt kaugel, aga kõik, kes on olümpiafinaalis, püüavad medalit saada, nii et kindlasti mõtled selle peale."

Küsimusele, kas tema ja Zirgi koostöö jätkub, vastas Rushton, kellel oli olümpial teisigi hoolealuseid: "Ma ei ole ühegi enda ujuja ega kellegi teisega rääkinud plaanidest pärast seda võistlust. Võtame väikese pausi. Ütlesin neile, et viskan telefoni basseini ja mulle ei saa kuu aega helistada."

Teise kulla võitis kodupubliku ees prantslane Leon Marchand, kes tegi võimsa lõpu ja püstitas olümpiamängude rekordi 1.51,21. Hõbemedali võitis ungarlane Kristof Milak ajaga 1.51,75 ja pronksi Kharun 1.52,80-ga. "Ütlen ausalt, keskendusin Kregori ujumise vaatamisele," selgitas Rushton, et medaliheitlust ta ei näinudki. "Ütlesin enda toakaaslasele Henryle, et olen pisut kurb, et ei saa vaadata 200 m liblikujumist, sest pean vaatama Kregorit, aga olen kindel, et keskel oli väga pingeline võistlus. Vaatasin vaheaegu ja nägin, et Leon oli viimasel 50 meetril väga hea. Võistluse ajal olin sellega natuke kursis, sest rahvas on lihtsalt imeline."