Aadu Kana: kui midagi on öelda, siis Rannula kuulab küll
Sporditähtede galaõhtul pälvis Eestimaa Spordihinge auhinna seekord Aadu Kana - mees, kes olnud Eesti korvpalli juures tublisti üle poole sajandi.
Kui Aadu Kana oma 83. sünnipäeval Eestimaa Spordihinge auhinnale järele läks, võttis see kokku tema 70 aasta pikkuse perioodi spordis ja eriti just korvpallis oleku aja.
Tallinna Reaalkooli poiss läks 1950. aastatel trenni, tegi mitmeid alasid. Korvpallis juhendasid teda Heino Kruus ja hiljem Jaroslav Dudkin ning hing oligi müüdud.
"Ma hakkasin 12-aastaselt Kalevi spordikoolis mängima. Selleks, et jõuda Eesti koondisesse, läksin [Aleksander] Tšikini juurde kergejõustikku tegema," meenutas ta intervjuus ERR-ile.
"Ega mul mingeid erilisi tulemusi ei olnud - kaheksat [800 meetri jooks] jooksin kahe minutiga ja 4.15 tuhat viitsadat. Aga korvpall meeldis - see on selline tiimimäng."
Edasi on Aadu Kana elu kulgenud rööbiti Eesti korvpallilooga. Nõukogude ajal Metallisti klubi vedajana ja võimla rajajana, Kalevi liidu meistritiitli aastal oli ta Eesti korvpalliliidu president ja praegu Kalev/Cramo aupresident.
Kerge ajakirjandusliku liialdusena võib öelda, et endiselt ei toimu ilma Aadu Kana kohalolekuta ühtki tõsiseltvõetavat korvpallimängu. Kossuküsimuste arutamisest ei jää ta kunagi kõrvale.
"Me Jukkaga ka vaidleme... mõtlen Jukka Toijalat [Eesti koondise peatreener - ERR], kes mulle selle auhinna üle andis. Täna ikkagi vaatan mänge kõigil tasanditel. Ma fännan [Luka] Doncicit, tänagi vaatasin päeval Doncici mängu," lausus Kana.
"Vaatan Kotsari ja Raieste pärast Hispaania liigat ja Euroliigat. Ja Eesti mängud - nii nagu poisid ütlesid, olen igal mängul kohal. Ma ei ütle, et Rannula [Heiko Rannula, Kalev/Cramo peatreener] minult otseselt midagi küsib, aga kui on midagi öelda, siis ta kuulab küll."
Toimetaja: Siim Boikov