Telesaate "Malekool" legendaarne signatuur tervitas esmakordselt ETV vaatajaid 1974. aasta jaanuaris. Eesti elas jätkuvalt Paul Kerese ja malevaimustuses. Ajalehtedes olid malenurgad, raadios malesimultaanide saated ning lugematutes hoovides mängiti päevast päeva välkmalet.

Paul Kerese mälestusturniiridele sõitis kohale maailma absoluutne maleeliit. Huvi male vastu oli kõrge, ühtlasi ootas Eesti ka uut maletippu, kes maailma suurtel kuninga kummuli lükkaks. Ja ühe tipu asemel sai Eesti koguni kaks.

Esmalt Jaan Ehlvest, kes tõusis FIDE reitingus viiendale kohale, mis malemaailmas märgib erilist positsiooni parimate seas. Ehlvest täitis teise eestlasena – Kerese järel – 1987. aastal suurmeistri normi, võitis Nõukogude Liidu koondisega maleolümpia ning oli edukas maailma mainekamatel turniiridel.

Paar aastat noorema Lembit Olli tõus oli veelgi kiirem. Juba 15-aastasena tuli ta Eesti meistriks, kohe seejärel sai Ollist noorim NSV Liidu rahvusvaheline meister ja suurmeistri tiitli pälvis Oll 24-aastaselt. Andeka maletaja lahkumine meie seast 33-aastasena raputas nii Eesti malet kui ühiskonda tervikuna.

Male on sajandi vältel eeslastele tähendanud palju enamat kui nuputõstmine ajaviiteks, sest tarku mehi ja naisi oleme alati hinnata osanud.