Maadluse maailmameistrivõistlustel Belgradis Eesti koondisel olümpiapiletit teenida ei õnnestunud. Olümpia-aasta eel oli sportlaste koosseis eeldatult tugev ja üle hulga aja nägi tiitlivõistlustel ka mõlemat Eesti tippu – kohal olid nii Epp Mäe kui Heiki Nabi.

2021. aasta Euroopa meister Mäe kaotas vastasele oma avakohtumises, olümpiahõbe ja kahekordne maailmameister Nabi sai üheksanda koha. See tähendab, et mõlemal tuleb Pariisi olümpiamängude piletit püüda tuleva aasta kevadel peetavatel OM-kvalifikatsiooniturniiridel.

Kahe-aastase dopingukaristuse kandnud Nabi osales tiitlivõistlustel nelja-aastase pausi järel. Heiki Nabi sõnastas selle, mis on tiitlivõistlustel, täpsemalt MM-il, nelja aastaga enim muutunud. "Tase on ühtlustunud, järjest rohkem riike saavad paremaks ehk võrdseid maadlejaid tekib juurde. Alale on see muidugi hea, aga see tähendab, et konkurents on tihe ja kõrgetele kohtadele jõudmiseks pead olema tasemel," rääkis ta. 

Vaatame nüüd maailma tippmaadlust kahe Eesti treeneri pilgu läbi. Abiks on kümme aastat tagasi Spordihinge auhinna pälvinud maadlusklubi Korrus3 treener Martin Plaser ja kahekordne olümpiamees, praegu Maadlusklubis Juhan treeneritööd tegev Ardo Arusaar. Mõlemad jälgisid MM-i põhjalikult.

Kui alustada eestlastest, siis Epp Mäe vormist Arusaar head pilti ei saanud. Samuti tiitlivõistlustel medalini jõudnud Helary Mägisalu oli tema arvates aga heas seisus, ehkki oma kaks matši tugevatele vastastele kaotas. Nabi võttis võrdsetes matšides kaks taktikalist võitu, misjärel tulid kaotused. Järgmised võistlused, kus olümpiapiletit teenida, toimuvad aprillis ja mais.

"Mina arvan, et kui Heikil tervis vastu peab, on tal väga head eeldused, et aprillis-mais olla heas vormis," sõnas Londoni olümpiamängudel kaheksanda koha saanud Arusaar. "See on natuke risk, kui jätad viimasele kvalifikatsiooniturniirile, ju ta esimesele turniirile oma vormi sihib."

"Epu puhul on tihtipuhku ootuste panek: nüüd peab ju hästi minema. Ma ei usu, et see iga kord sportlaseni jõuab, kui seda ajalehes arutatakse," arvas Plaser. "Sportlane ise kalkuleerib oma karjääri ja vaatab vasakule-paremale, kui palju tal aega on jäänud. Mõlemal on kolm-neli aastat veel vabalt jäänud, küsimus on selles, kuidas oma keha tunnetatakse, kuidas treenitatakse ja kas igakordsed treeningsammud toetavad stabiilsuse hoidmist," rääkis Plaser.

"Heikil ja Epul on kahe peale kokku rohkem tippspordikogemust, kui ülejäänud Eesti maadlus suudab kaalule vastu panna. Nad ise tunnetavad oma võimalusi väga hästi," lisas ta.

Keskendume nüüd nüanssidele. Heiki Nabi matše vaadates on maadlushuvilised harjunud sellega, et kohtumised on raskemates kaaludes eelkõige taktikalised. See tähendab, et võtteid liiga palju ei tehta.

Nabi võistleb kreeka-rooma maadluses, reeglitega seoses on aga veidi dünaamilisem ja pigem võteterohkem just vabamaadlus. Plaser ütleb, et näiteks 1:1 tulemusega lõppevate matšide vaatamine on isegi tema jaoks pigem igav. Rohkem huvi pakuvad punktirohked kohtumised. Samas ei arva ta, et raskemate kaalude matšid peaksid tingimata olema skoorivaesemad.

Arusaar tunneb, et atraktiivsuse mõttes pole maadlus praegu nii tugevalt löögi all kui mõned aastad tagasi. "Enne Rio OM-i oli maadluses seis, et seda taheti üldse olümpialt maha võtta. Pärast Riot pole reeglid enam palju muutunud, aga tahetakse, et püsti oleks aktiivne maadlus. Vahepeal soosisid reeglid partermaadlust, püsti ei hakatudki riskima."

Milliseid riike, milliseid maadlejaid lõppenud MM-i kontekstis säravate tõusjatena välja tuua? Ja miks üks või teine esile tõuseb?

"Spordiembargo taustal paistab, et riikides, kus varem maadlust ei olnud, on Venemaa, Kaukaasia ja Valgevene nimega maadlejaid. On riike, kus kodakondsuspoliitika on leebem ja üleminekud on kerged ja kiired tulema," analüüsis Plaser. "Kindlasti on spordikultuurilisi põhjuseid, miks riigid seda teevad - see ei tähenda, et ka mitte-embargoriigid seda ei teeks, on ka palju Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaani taustaga maadlejaid, kes on läinud lääneriikidesse maadlema; lääne poolt Kuuba, Kesk-Ameerika maadlejad on jõudnud Euroopa liitu või USA-sse."

"Minu jaoks väga head ja stabiilset kasvu näitab Ungari, seal on kogu aeg edasiminekut näha. Kindlasti ka Poola, kiitma peab ka ameeriklasi. Nad on viimased kümme aastat teinud süsteemset tööd, et käivad Ida- ja Kesk-Euroopas ning Aasia riikides turniiridel, võistlustel ja laagrites. Varasemalt tegi seda igaüks omal initsiatiivil, nüüd on see alaliidu poolt organiseeritud. Neil on mitmekülgse sportliku taustaga maadlejad, kes on nende enda kesk- ja ülikooli spordiprogrammides teinud kolme-nelja erinevat ala," lisas Plaser.

Maailma maadluse esindusnäod on enamasti olnud omas kaalukategoorias epohhi loonud spordimehed. Kui nende peale mõelda, siis viimaste aastakümnete kontekstis tulevad kõigepealt meelde venelane Aleksandr Karelin ja kuubalane Mijain Lopez Nunez.

Mõlemad on kreeka-rooma maadluse raskekaalus konkurentide jaoks kehastanud meest teiselt planeedilt. Karelin on kolme- ja Lopez Nunez neljakordne olümpiavõitja. Kas praegustest maadlejatest kannatab keegi selliste legendidega võrdlust?

"Türklane on nagu ta seal on, tal on bioloogia lihtsalt nii võimas. See võib esmapilgul olla lihtne spordimentaliteedi küsimus, aga see on laiemapõhjaline spordifilosoofiline küsimus: kust üldse saab sellise kaliibriga sportlane tulla? Minu aus vastus on, et totalitaarsest spordikeskkonnast. Liigses külluses sellist tahet, sellist janu ei teki. Kõik on kuulnud neid lugusid mitmekordsetest olümpiavõitjatest, kes on elanud vaimses näljas saavutada - on see tulnud kodusest kasvatusest või selle puudumisest, aga alati on põhiline nimetaja raskus. Lihtsatest olukordadest tipptegijaid ei sünni," analüüsis Plaser.

Vaatame ka tulevikku. Ühe tõsisema maadlusloo juurde käib paratamatult küsimus selle kohta, milline on Eesti maadluses just järelkasvu seis? Kas Nabile ja Mäele on paistmas võrdväärset vahetust? Noortega töötavast Arusaarest peegeldub pigem optimismi.

"Eestis on seis tegelikult väga hea, võib-olla pole pikka aega nii hea olnudki. Kui Epp ja Heiki peaksid ära lõpetama, võib tulla mõne-aastane paus sisse, see on loomulik. Meil on tulnud U-23-lt medaleid, näiteks Viktoria Vesso. Tema harjub praegu täiskasvanute klassiga, see üleminekuperiood võtab natuke aega. Tema on Epule heaks mantlipärijaks. Järelkasvuga on väga hästi," arvab Arusaar.