Eesti jäähokikoondis lõpetas koduse MM-turniiri kahe võidu ning kolme kaotusega. Eesti jäähokiliidu president Rauno Parras ütles, et Eesti peab suurturniiri korraldamise järel keskenduma ala edasisele arendamisele.

"Nagu ütles [koondise peatreener] Jussi Tupamäki spordisaates. Kaks asja, üks on lihtsamini tehtav, teine on keerulisem. Eestisse on vaja tegelikult ühte profimeeskonda," ütles Parras, lisades, et mängides Balti liigas oleks võimalik potentsiaalsel klubil hooaja peale mängida 40 mängu.

"Esimene samm on see, et meil on Tallinnas infrastruktuur olemas, suurepärane jäähall. Meil on vaja alustada Balti liigast ja on vaja liikuda selles suunas, et Balti liigast ja Soome esiliigast tekiks üks siinse Balti mere regiooni tugev professionaalne hokiliiga. Ja me ei räägi siin võimatutest summadest, räägime tehtavatest numbritest," ütles jäähokiliidu president Ragnar Kaasikule.

Teise faktorina spordiala arendamise juures pidas Parras oluliseks jäähallide ehitamist. "See on juba raskem element. Infrastuktuuri on vaja, et kandepinda laiendada, et tekiks pealekasv ja et pealekasv oleks järjepidev. Muidugi võime öelda, et Eestil ei ole hokit vaja, aga mina sellega nõustuda ei taha. Esiteks mängivad kõik meie naabrid hokit suurepäraselt, kõik meie naabrid on maailma esikümnes," ütles Parras.

Ta lisas, et jäähokil on integratsioonis oluline roll. "Koondises mängivad ja tribüünidel olid õlg-õla kõrval eestlased, venelased, ukrainlased. Nad on ühe asja eest väljas, nad tahavad, et sellel meeskonnal läheks hästi. Sellist asja on Eesti riigil vaja," sõnas Parras. "Neid inimesi, kelle kodu on Eesti, me peame neid läbi ühise tegevuse liitma."

Koitmaa: hokinälg on inimestes olemas

Pärast viimast kohtumist Hiinaga ütles vigastuse tõttu kohtumise vahele jätnud koondise väravavaht Villem-Henrik Koitmaa, et meeskond täitis tegelikult enda eesmärgid.

"Eesmärk sai selle koha pealt täidetud, et jäime püsima, kaks võitu võtsime. Need kolm meeskonda, kellele me lõpuks alla jäime - üldine tasemevahe tuleb juba selle pealt, et kõigil kolmel on profiliigad, profitiimid ja meeletud ressursid taga," ütles väravavaht.

"Kui selle koha pealt vaadata, siis arvan, et allajäämine oli väärikas. Kõikides kohtumistes võitlesime lõpuni, aga sportlasena ei saa valetada, mõru maik on suus," lisas 15 aastat koondist esindanud Koitmaa.

Väravavaht vigastas Ukraina vastu kubemelihast ning proovis küll turniirile naasta, kuid otsustas siiski, et koondisel oli targem liikuda edasi Conrad Mölderiga. "Hea, et meil selline luksus on, et Conrad on olemas. Selline võimalus on kindlasti võimalik kasutada, ei kahelnud hetkekski, et anda talle see võimalus mängida. Kindlasti parem, kui see, et ma ühe jala peal seisan ja minu pärast meeskond kaotab," ütles Koitmaa.

Ta lisas, et Eesti hokis on alates tema esimestest mängudest tehtud suuri arengusamme, eriti personali osas. "Endal on protsessi sees keeruline üllatuda, sest tean, kui kõva töö on taga. Selle 15 aasta jooksul räägime praktiliselt teisest alast, professionaalsus on täiesti tasemel. Mängijate puhul ka, aga ennekõike just see personal, kes koondise juures on," ütles puurilukk. "Sügav-sügav kummardus Eesti hokile ja personalile."

Kuid jäähokil on Eestis arenguruumi. "Olen näinud, kui kõvasti oleme edasisamme teinud, aga vastased ei maga. Hiinat võitsime viimati 16:0, [laupäeval] jäime 2:5 alla. Muidugi on Hiina koondises KHL-i mängijad ja on kodustatud mängijaid palju, aga see on lihtsalt üks näide. Igal pool käib töö ja see, et me selle jalgratta peal püsiks ja et ratas liiguks edasi, on meil vaja jätkuvalt teha samme edasi."

Koitmaa lisas, et on näinud Eestis ala populaarsuse kasvu. "Nägin just, et Tanel Padar ja Ragnar Klavan vaatasid mängu. Tuntud nägusid oli veel publikus. Arvan, et hokinälg on inimestes olemas, isegi kui nad seda ei tea," ütles Eesti jäähokikoondise väravavaht.