Venemaa ja Valgevene rahvusvahelisest spordielust eemaldamine on pärast Ukrainas alanud täiemahulise sõja algust olnud läänemaailma jaoks omamoodi väärtuspõhine kokkulepe. Paljuski on kokkulepped pidanud, kuid aeg-ajalt võib ka Eesti ajakirjanduses lugeda näidetest, kus mängureegleid rikutakse. Põhiliselt juhtub see siis, kui Eestist pärit võistkond otsustab minna Venemaale võistlema.

Venelased pole spordiürituste korraldamist lõpetanud ja teinekord kujunevad seal toimuvad turniirid ka rahvusvahelisteks. Agressorriikidele sõbralikest maadest pärit sportlaste osalemine kulmu kergitama ei pane. Piinlik on asi aga siis, kui kohale läheb mõni demokraatlikku Euroopat esindav seltskond.

Eesti puhul on rohkem teada hokimängijate ja poksijatega seotud juhtumitest. Viimane uudis pärineb eelmisest nädalast, kui tuli välja, et Leningradi oblastis peetud turniiril lõi oktoobri keskel kaasa Tallinna hokiklubiga Vipers seotud meeskond. Aasta alguses osalesid Eesti hokimängijad Venemaal toimunud Tulevikumängude festivalil.

Eesti Jäähokiliidu juhatuse esimees Rauno Parras ütles Vikerraadios, et alaliit ei olnud sellisteks intsidentideks valmis. "Me ei näinud seda tulemas, ei suuda elus kõiki asju ette näha ja ikka usud ja arvad inimestest head ja paremat. Usud, et me kõik saame asjadest ühtemoodi aru ja väärtushinnangud on sarnased, aga tegelikult nii ei ole. Tegelikult näevad inimesed asju erinevalt," ütles Parras.

"Meie jaoks kõige hullem oli see, kus noored hokimängijad Tartust, seal olid ka lätlased kaasas, käisid Kaasanis eelmisel aastal mingisuguse uue formaadiga võistlusel (Tulevikumängud - toim), kus osaliselt mängiti e-hokit ja osaliselt päris hokit," selgitas ta.

"Seal osalenute jaoks arvati, et mis seal ikka, lähen ja käin, keegi teada ei saa. Aga kui selgus, et kohal on ka Venemaa president ja seal esitleti seda kui Eesti ja Baltikumi ametlikku koondist, sellest tehti propagandaüritus. Seda kindlasti ei näinud mängijad tulemas," rääkis Parras.

Jäähokiliidu president selgitas, et hoki on ajalooliselt Eestis olnud vene emakeelega inimeste seas populaarne ning Eestis on palju selliseid, kelle jaoks Venemaal käimine on tavaline ja igapäevane asi. "Eestis elab palju erineva mõttemaailmaga inimesi. Niimoodi üldistada ei saa, ilmselt on mõlemas keeles mõlemat pidi asjadest arusaajaid. Aga kindlasti on rohkem neid vene rahvusest inimesi, venekeelseid inimesi, kellel on Venemaaga suhted jätkuvalt, sõbrad ja sugulased, nad on aastaid seal käinud."

"Ma ei oska seda öelda, mismoodi nad toimuvast aru saavad ja mismoodi nad seda teadvustavad, aga nende jaoks käia rahvakeeli õlleliigas harrastushoki või ükskõik mis teise spordiala võistlustel osalemas –seda ei peeta mitte millekski," lisas Parras.

Ta selgitas, et Eesti Jäähokiliit koordineerib Eestis meistriliigat ning noorteliigasid. "Eestis on mitu harrastajate liigat, mis toimuvad iseseisva üksusena, nad ei ole kuidagi Eesti Hoki egiidi all," ütles ta. "Meil ei ole mingisuguseid mehhanisme, kuidas neid keelata. Me saame neid üles kutsuda ja rääkida, et see pole tänapäeva maailmas mõistlik, aga keelata ei saa."

"See on Eesti tänane reaalsus, siin on ilmselt integratsioonitöö tegemata. 30 aastat oleks pidanud sellistele käikudele ette mõtlema. Täna eeldada, et kõik see integreerumata ühiskond või ühiskonna osa, et nad nüüd kohe paugust alluksid sellele, mida meie peame normaalseks, ilmselt ei saa," ütles Parras.

Jäähokiliidu president rääkis, et kuigi alaliit alahindas esialgu olukorda, siis nüüdseks on loodud sanktsioonide süsteem ning infoga tahetakse jõuda ka harrastajateni. "Tegelikult ei saatnud Eesti Hoki liikmetele sõja alguses välja, et Venemaal võistlemas käimine on [keelatud]," ütles ta. "Tegime seda nüüd, pärast seda, kui juhtusid kaks intsidenti järjest, kus ühed käisid Kaasanis ja teised Peterburi lähedal mingit õlleliigat mängimas."

"See pani meid kindlasti mõtlema, et kuidagi peame seda tegema, viia seda ka laiemasse ringi. Kuidagi ei tahaks, et keegi eestlane, kes mõtleb ja näeb ainult ühte poolt, et ta nüüd seostaks hokit kui spordiala sellega, et see ongi midagi halba," lisas ta. "Kindlasti peame selles suunas mingeid samme astuma, püüdma inimesteni viia seda sõnumit, et kui tahate turniiridel käia ja pole kontakte, siis andke märku, me leiame ise teile kontaktid kas Soomes, Lätis või Leedus. Katsuks Venemaast ja Valgevenest eemal püsida."