"Täna on olnud väga emotsionaalne päev. Ema helistas hommikul ja nuttis telefoni otsas, siis vanaema nuttis ja lõpuks ma ise ka. Täna on kurb, aga samas ilus päev," rääkis Aarna mängu järel.

"Eks otsus lõpetada tuleb alati raskelt, eriti kui sa oled midagi põhimõtteliselt terve oma elu teinud. Mina lihtsalt tundsin, et see hetk on käes. Selles mõttes jõudsin otsuseni rahulikult. Tean, et mängijana on minu parim enne läbi," lisas ründaja. "Kripeldama ei jää midagi. Kõik läks nii nagu pidi."

Aarna kandis Eesti koondise sinist särki esimest korda 2005. aastal ning A-koondise debüüdi tegi ta 2009. aastal. "Nende aastate jooksul on naiste jalgpall kindlasti väga palju edasi arenenud. Tingimused on väga palju paremaks läinud, see on kõige suurem erinevus. Kõik on professionaalsem, nii mängijad kui ka tugipersonal," märkis Aarna.

Mida toob tulevik? "Jalgpalli kohta on praegu raske öelda. Ma elan Ahvenamaal ja seal on mul täiskohaga töö. Tegelikult olen selleks hooajaks registreeritud Põlva Lootose ridadesse, mis on minu kasvatajaklubi. Nendega oleme kokku leppinud, et oma karjääri kõige viimased mängud teen seal, aga eks ole näha. Ahvenamaal töötan kohalikus lennujaamas. Kuna see on väga väike lennujaam, siis saab seal kõike teha, näiteks töötame turvakontrollis või hooldame lennurada. See on väga-väga põnev väljakutse."