Ühe sündmusena meenutati 2006. aasta finaalis toimunut, kui prantslane Zinedine Zidane lõi lisaajal peaga kõhtu vastaste Marco Materazzit ja eemaldati. Seetõttu ei saanud oluline tugitala ja parim penaltilööja omasid järgnenud seerias aidata. Maailmameistriks tuli Itaalia.

"Kõige tõenäolisemalt ütles Zidane kõigepealt Materazzile, kui too teda särgist tiris, et ta võib selle särgi pärast mängu saada. Ja Materazzi olla vastanud, et ma eelistan hoora - sellist nagu su õde. Hästi otsene solvang ja Zidane tegelikult islamiusust ehk millele ei saanud jätta reageerimata," sõnas saatejuht Kristjan Kalkun.

"[Semiootik ja kirjandusteadlane] Peeter Torop on väga õnnestunult öelnud, et jalgpall on suur platvorm, mille kaudu saab ühiskonnale väga olulisi sõnumeid edastada. Kõige tuntum on vast "ei rassismile!". Mul on selline tunne, et kipume sassi ajama rassismi ja mitterassismi ja ka naiste solvamise," ütles Schwede.

"Kui kaks meeskonda kohtuvad väljakul, siis mängijad teevad petteliigutusi. Meeskond teeb pettemanöövreid. Kogu aeg käib asi sellele, kuidas vastast üle kavaldada, kuidas ära petta. Aga tänapäeval on see läinud minu arvates nii jõhkraks, et kasutatakse ebaeetilisi võtteid ja üks neist on ju see, kuidas vabaneda ühest vastasmängijast punase kaardi näol."

"Ma arvan, et väga palju taandub asi sellele, et öeldakse vastasmängijale seda, mille peale ta närvi läheb. Kui ta läheb närvi selle peale, kui ma räägin, mida üks mees võib teha su ema, õe või naisega, siis öeldakse talle seda! Kui ta läheb närvi selle peale, et öeldakse, et sul on natuke teistsugune nahavärv - siis öeldakse talle seda! See ei ole tingimata rassism, see ei ole tingimata see, et sa suhtud naistesse üleolevalt, vaid see on oma meeskonna heaks tegutsemine. Ma veel kord rõhutan - need on ebaeetilised võtted, aga see on reaalsus."

Vseviovi sõnul jääb vahel mulje, et jalgpalliväljakul on kõik lubatud. "Piir on nagu ta on, aga jah... "keegi tuleb mängust välja lülitada" - kuulen sellist kommentaari. Eetika kategooriatest lähtudes ei tohiks seda mitte kuidagi soovitada, isegi kommenteerides mängu, mitte olles väljakul."

2006. aasta juhtumit meenutades usub Vseviov, et Zidane'i ja Materazzi sõnavahetusele pidi midagi veel eelnema. "Ma olen väga harva olnud väljaku kõrval, aga ka ülekannete kõrval näed, et see sõnavahetus - mis ei ole leebes variandis - ei kiideta sinu lööki või sinu lööki peaga, vaid öeldakse ikka väga räigelt. Ega nad ju närvi ei lähe või suudavad end kuidagi talitseda."