2022. aasta suvel viis Eesti Uuringukeskus kultuuriministeeriumi tellimusel läbi uuringu, milles osales 504 vastajat, kes harrastavad jalgpalli, saalijalgpalli, tennist, korvpalli, jäähokit, käsipalli või võrkpalli. Tulemused näitavad, et Eestis on probleemiks kokkuleppemänge soosivad hoiakud ning õiguslik raamistik, mis ei võimalda mängude korraldamist piisavalt efektiivselt ennetada.

"Uuring viidi läbi Eesti sportlaste seas ja kõige kõnekam fakt on, et 14 protsenti sportlastest ütlesid, et teavad kedagi, kes on kokkuleppemängudes osalenud või sellega kokku puutunud," rääkis Pürn teisipäeval "Terevisioonis". "Läbi aegade on kõige haavatavam olnud jalgpall, Eesti jalgpalli peale panustatakse aastas üks miljard eurot. See maht näitab, kui suure haruga on tegemist ja peegeldab, kui tõsise probleemiga on tegemist."

"Uuring ütlebki, et sportlaste, kohtunike, treenerite ja kõigi teiste spordis tegutsevate inimeste hoiakud on veidi pehmed, need peaks olema tõsiseltvõetavamad. See on koht, kus saame teha ennetustööd ja inimesi koolitada. Õigushuvi probleem on, et praegused seadused jäävad samuti veidi pehmeks, et anda selge sõnum, et inimene võib riskida kriminaalkaristusega."

Perli sõnul on tegemist vana tõega: seal, kus on suur raha, sinna läheb ka kuritegevus. "Paraku on nii, et sellise raha järele ei lähe sooloüritaja, vaid selle taga on ikka kriminaalvõrgustik. Praeguses olukorras peaksid selle vastu võitlema alaliidud, kes on MTÜ-d. Panna MTÜ-dele vastutus võidelda selle vastu on ilmselgelt natuke liiga palju," tõdes Perli. "Jalgpalliliit on selles valdkonnas kõige tugevam ja kogenum, neil on võimekus läbi viia distsiplinaarjuurdlusi, teised alaliidud on selles valdkonnas ikkagi väga vaeses olukorras ja jäävad hätta. Meie omalt poolt saame neid toetada, kogume informatsiooni, meil on kokkulepped nelja kihlveoturgu monitooriva ettevõttega, kes saadavad meile erineva tasemega hoiatusi, kui on näha kõrvalekaldeid. Meie analüüsime neid omakorda, võtame ühendust alaliitudega ja räägime nendega läbi. Tõsisemate kahtluste korral edastame info loomulikult ka õiguskaitseorganitele."

"Kogemus on näidanud, et alaliit saab distsiplinaarkaristuse määrata, need inimesed saab spordist eemale hoida, aga kriminalne tegevus ei kao. On näiteid, kus inimesed, kes olid kümme aastat tagasi sellega seotud, tegelevad sellega ka praegu. See ei ole kindlasti piisav ja on olulinem et õigusruum seda toetaks," kinnitas Perli.

"Tegemist on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Üks alaliit seda probleemi kindlasti üksi ei lahenda," lisas Pürn. "See võrgustik töötab pidevalt. Sa võid ju hetkeks arvata, et oled puhas, aga neid pakkumisi sportlastele järjest tehakse. Miks Eesti on rohkem haavatav: ilmselgelt need mängijad, kelle palk on väike ja kelle palgad viibivad, lähevad oluliselt lihtsamini ka konksu otsa. Seepärast on Eesti turg Aasia turgudele võib-olla isegi atraktiivne. Keegi ei saa ennast selles valdkonnas kordagi lõdvaks lasta, preventiivne töö peab olema pidev."

Uuringu kokkuvõtetega saab lähemalt tutvuda kultuuriministeeriumi kodulehel.