"Ma arvan, et olen rahul, siit on hea edasi minna," naeris Bruus. "Ei, ma olen väga õnnelik! Nautisin sajaga, mida tegin ja andsin endast parima ja sellest piisas täiesti!"

"Mul mingit pinget põhimõtteliselt peal ei olnudki. Ainus asi, mis päris palju segas, oli see, et ülikuum oli. See andis päris palju tunda seal platsi peal. Ilma jääkotita ma poleks kindlasti üle elanud seda," lisas ta.

"Algkõrguse ületamine oli päris hea algus, sealt oli hea edasi minna," vastas Bruus küsimusele, millise kõrguse ületamine oli kõige suurem kergendus.

Bruus rääkis, et 1.93 oli hea hüpata, kuna ta juba teadis, et on võimeline seda hüppama – kvalifikatsioonis ta selle kõrguse ületas. Kas 1.96. hüppama minnes teadis ta samuti, et on võimeline selle kõrguse ületama? "Ma arvan, et teadsin, aga mitte nii kindlalt," muheles ta. "Tean, et olen võimeline kõrgele hüppama, aga elu on seiklus!"

1.96-ga kordas Bruus ka kuni 18-aastaste maailma tipptulemust. "Arvan, et tunnen ennast päris erilisena," tunnistas Bruus.

Lõpetuseks saatis Bruus tervitused enda emale, kellel on sünnipäev: "Palju õnne, kallis emme!"