Eelmist hooaega alustas Tomingas suurepäraselt, kui lõpetas kohe avavõistlusel Kontiolahti sprindis MK-etapi seitsmendal kohal. Paraku varjutasid hooaega jalaprobleemid, mis ei lubanud eriti hooaja teises pooles enam häid tulemusi sooritada. Kevadel käis Tomingas operatsioonil ja see annab lootust, et vähemalt konkreetselt jalamuredega ei tule tal enam tänavusel hooajal tegeleda.

Kuidas sul hooajaks ettevalmistus läinud on?

Ma arvan, et laias laastus on kõik läinud hästi ja paremuse suunas. Vahepeal oli väikseid ohumärke, kui mul tekkis väike tagasilöök vigastuste näol ja olin ka korra tõbine, kuid olen sellest välja tulnud ja asjad liiguvad õiges suunas.

Eelmisel hooajal tegi sulle palju muret jalg. Sai sellega kõik korda?

Seis on rahuldav, ei ole küll tundnud, et mingeid probleeme oleks olnud. Meil on olnud päris mitu tugevat trenni, kus lumeolud peaksid soosima jalakrampide tekkimist, aga ei ole küll mingit muret olnud. See operatsioon läks kindlasti asja ette ja ka füsioteraapia on kasuks tulnud.

Sa oled selleks aastaks loonud täiesti oma tiimi. Kuidas sa seni selle otsusega rahul oled?

See asi kindlasti praegu toimib, sest kogu tähelepanu on minu ümber suunatud. Minu tehniline pool on kindlasti kõvasti parem, kui ta on eelmistel aastatel on olnud ja kõigi minu soovide ja eripäradega on sajaprotsendiliselt arvestatud.

Mis selle oma tiimi suurim eelis on?

Ma olen suhteliselt jäärapäine sportlane ja võib-olla, kui ma olen suures pundis, siis ma jäängi oma jonni ja asjadega teiste varju. Treener võib-olla ei näe mingeid ohukohti, kui mul tekib mingi idee, et ma tahan rohkem trenni teha. Praegu on treeneril minu üle sajaprotsendiline kontroll, ta näeb mu iga liigutust. Vajadusel saab ta kas tagant utsitada või pidurdada mu ettevõtmisi.

Kas mingitpidi on see raskem ka, sest sa tead, et mingis mõttes sa ju vastutad kogu selle ettevõtmise eest?

Eks ta on kahe otsaga asi. See seab kindlasti kõva vaimse pinge, et oled otsinud kõvasti sponsoreid, oled näinud vaeva kogu selle brändi üles ehitamisega. Veidike kindlasti kardad seda, et see ei tasu ära ennast.

Su eelmine hooaeg algas suurepäraselt. Võrreldes aasta taguse ajaga, kuidas sa ennast praegu tunned?

Kuu aega tagasi oli väikseid tagasilööke, aga ma olen päev-päevalt hakanud sellest välja tulema ja paremaks läinud. Ma ei ole samas või paremas seisus, kui eelmine aasta, aga kindlasti ei ole ma ka halvas seisus.

Mis sul seal kuu aega tagasi täpselt oli?

Kõik see sai alguse sellest, et ma kukkusin kividesse põlve peale ja põrutasin põlve tugevalt ära. Seejärel hakkas erinevaid jalaprobleeme tekkima, sest ma olin oma põlve kompenseerinud jooksutrennide ajal kuidagi kummaliselt joostes. Kõigepealt hakkas kannakõõlus tunda andma, selle ravisin välja ja siis tekkis pöias probleem ning siis tekkis veel teise jala pöias probleem. Nii on see kuu aega vaikselt läinud. Tagatippu jäin ma veel tõbiseks.

See jalg rohkem sul tunda ei anna?

Ma olen terve, aga katsudes annab tunda, et mingi jama on sees olnud. Täielikult see kadunud veel ei ole.

Mis sa sel hooajal loodad korda saata?

Ma pean olema realist ja täiesti üle oma varju hüpata ei saa. Ma olen rahul, kui ma suudan hoida seda seisu, mis mul eelmise hooaja alguses oli. Muidugi tahaks olla kõige teravamas tipus, aga selleks peab päris palju õnne olema.