Taasiseseisvunud Eesti: 2822 tiitlivõistluste medalit ja 9 olümpiavõitjat

Eesti epeenaiskond Tokyo olümpial
Eesti epeenaiskond Tokyo olümpial Autor/allikas: Karli Saul

Reedesel pidupäeval, kui Eesti taasiseseisvumisest möödub 30 aastat, on paslik meenutada selle perioodi Eesti spordiajalugu.

Peale Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Eesti osalenud 30 iseseisvusaasta jooksul kõigil olümpiamängudel, täpsemalt kaheksatel taliolümpiamängudel ja kaheksatel suveolümpiamängudel.

Peale tänavu suvel toimunud Tokyo olümpiamänge on 21 sportlast kokku võitnud 22 medalit, neist 18 individuaalset ja neli võistkondlikku medalit. Selle aja jooksul on olümpiavõitjaks tulnud üheksa sportlast: Erika Salumäe (Barcelona 1992, trekisõit), Erki Nool (Sydney 2000, kümnevõistlus), Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002, Torino 2006, murdmaasuusatamine), Kristina Šmigun-Vähi (Torino 2006, murdmaasuusatamine), Gerd Kanter (Peking 2008, kettaheide), Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich (Tokyo 2020, epeevehklemine).

Esimene sportlane, kes tõi ametlikult taasiseseisvunud Eestile suurvõistlustelt medali, oli Indrek Sei. Sei võitis 1991. aasta detsembris Gelsenkirchenis peetud Euroopa sprindi meistrivõistlustel (hilisem lühirajaujumise EM) pronksmedali. Kokku on Eesti võitnud selle perioodi jooksul 2822 tiitlivõistluste medalit, kui arvesse võtta kõik noorte, juunioride ja täiskasvanute tiitlivõistlused (EM, MM, olümpiafestivalid, OM). Kuldmedaleid on võidetud 733.  

2021. aastal on tänase päeva seisuga võidetud 89 medalit, neist 23 kuldset autasu.

Toimetaja: Grete Isabel Huik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: