"Spordivaldkond kultuuriministeeriumis on oluline. Nii nagu kultuurisektor tervikuna on ka spordisektor saanud selles kriisis palju puudutatud. Sellest tulenevalt on need temaatikad tõsiselt päevakorras ja samuti laiem mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele. Need on kindlasti sellised protsessid, kus spordi või liikumise olulisus inimese igapäevases elus tõstatub päevakorda ja selles osas on mul hea meel, et olen saanud sellega tegeleda, kaasa rääkida ja neid protsesse juhtida," rääkis Ott.

"Näha on, et pingutatakse selle nimel, et võistluseid ja üritusi saaks korraldad,a inimestele võimalikult täpset informatsiooni anda. Piiranguid on jälgitud ja sellest on aru saadud, miks seda on tehtud. Kultuuriministeeriumiga on meil suur kontakt alaliitudega, spordiorganisatsioonidega, KOV-idega, et leida õiged toetusmeetmed ja suunata need sinna, kuhu neid on kõige rohkem vaja," jätkas Ott.

"Toetusmeetmete väljatöötamisel tegi kultuuriministeerium väga suurt koostööd kõikide sihtgruppidega, saime sisendi nendelt ja need numbrid ei kujunenud juhuslikult. Mul on suur lootus ja usk, et riigikogu toetab lisaeelarvet selles mahus. Kui see on vastu võetud, siis saame minna nende toetuste jagamiseni," lisas Ott.

"Piirangute kehtestamisel on teadusekspertide soovitused meile väga olulised, otsused ei ole sündinud ilma tõsiste aruteludeta. Kui need on tehtud, siis on eeskätt võetud aluseks terviseameti ja teadusnõukoja arvamused ja soovitused," kirjeldas Ott.

Kas tundub, et sport on endiselt vaeslapse rollis? "Arenguruumi kindlasti on. Siin tuleb selle nimel pingutada ning usun, et ka varasemalt on head tööd tehtud ja seda ei saa alahinnata. Kultuuri poole pealt, kuna see valdkond on nii lai ja seotud on väga erinevad sektorid, siis see võimendab ka ühiskonda tugevamalt. Spordivaldkond on see, mis on inimestele oluline, sest meil kõigil on hetki elus, kus elame uuesti ja uuesti läbi neid hetki, kui meie sportlased on toonud maailmast uhkeid tulemusi. Riigi toetus peab spordile olema selge ja kultuuriministeeriumi roll peab siin olema konkreetne. Siis saavad nii alaliidud kui ka olümpiakomitee juhtida seda sektorit nii, et see oleks tulemuslik ja kõikidele arusaadav," ütles Ott.

Kas Team Estonia on riigi prioriteet? "Jah, paari aasta jooksul on selle rahastus kasvanud kaks korda. Perspektiivis see peab jätkuma. Kindlasti on see prioriteet. Selline mehhanism selleks loodud ongi ja pikemas perspektiivis peab vaatama, kus läheb piir liikumisharrastuse tugevdamiseks ja kus on profispordi ampluaa. See on hea, et need on riigieelarves selgelt eristatud ja me saame nii fokusseerida rõhuasetust," jätkas Ott.

"Kriisi ajal on päris huvitav see, et inimeste liikumine siiski kasvas. Väga kasvas terviseradade külastus. Seda reflekteerib RMK - külastuse kasv on 2,8 miljonit külastust. See on positiivne, aga probleem on see, et riiklikuks eesmärgiks on pandud 2030. aastaks tõsta liikumisaktiivsus 65-70 protsendini, mis on Skandinaavia riikide tase. Meie oleme seal 30-40 protsendi peal ja lapsed veel madalamal - umbes 25 protsendi peal," ütles Ott. "Ühelt poolt on see digiajastu, aga samas on ka autostumise kasv, mis on igapäevaeelu muutnud nii mugavaks, et toimetamiseks ei pea enam liikuma. Siin ei saa ainult rääkida kultuuriministeeriumist, see on kindlasti horisontaalne teema. Peame ühtsetel alustel mõistma seda, et riigi prioriteet on inimesed liikuma saada, terved inimesed loovad meie riigile uut väärtust. See kontspetsioon praegu, millest lähtume on alustada EOK kaudu alusharidusest. Loodetavasti KOV-idega koostöös suudame seda teha, et lapsed vähemalt 60 minutit päevas liiguksid. Kahjuks on nii, et koolipäeva lõpus on palju neid, kes arvuti taga rohkem ei liigu. Siin peame pikemas perspektiivis seda olukorda teaduslikult kaardistama ja otsima lahendusi, kuna lihtsalt ühiskonnas teised protsessid ja arengud on sellised, et loomulikul viisil me seda kasvu ei saavuta."