Lasnamäel asuva Tallinki Tenniskeskuse tegevjuht ja treener Märten Tamla ei mõista, miks löödi tennisehalli uksed noortele ja harrastajatele kinni, kuid näiteks suurtes kaubanduskeskustes elu keeb.

"Meil on siin 14 väljakut, mis võtavad ruumi umbes 11 000 ruutmeetrit ehk üle ühe hektari ja üle ühe hektari peale oleks meil lubatud hetkel maksimaalselt 28 inimest," rääkis Tamla intervjuus ERR-ile. "Kui siin on 28 mängijat, siis on ühe inimese peale umbes 5000 kuupmeetrit õhku. Kui toome võrdlusena näiteks Ülemiste keskuse, siis seal võiks olla sama võrdlusega 120 inimest, aga seal on umbes 120 poodi ehk peale müüjate ei tohiks seal kedagi olla. Lisaks on spordikeskustel väga lihtne kontrollida, et kes sisse tuleb, sest meil on ju registreerimissüsteemid ja meil on tõesti kontroll olemas."

Tamla sõnul on keerulise perioodi jooksul Tallinki tennisehallis teinud mängijad 150 000 külastamist ja kogu pika perioodi peale on olnud vaid üks nakkusjuhtum.

"Nakatumisi on üldse siiani spordihallides ja -klubides olnud väga-väga vähe. Meie konkreetses keskuses on siiamaani olnud vaid üks teadolev nakkusjuhtum," jätkas Tamla. "See näitab seda, et inimesed, kes teevad sporti, on terved inimesed."

Spordibaaside sulgemisel poliitikud spordiklubide häält ei kuulanud. Orca Swim ujumisklubi asutaja ja treener Merli Didvig pöördus erinevate ettepanekutega valitsuse, teadusnõukoja, kultuuriministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, EOK, Tallinna spordiameti ja terviseameti poole, et ära hoida veespordialade klubide tegevuse sulgemist, kuid koostöö soovi ei ilmutatud.

"Me oleme väga paljude inspektoritega ühendust võtnud ja pakkunud välja lahendusi, kuidas maandada riske. Oleme ka ise täiesti vabatahtlikult rakendanud lisanõudeid. Me näeme, et siin on võimalik lahendusi leida, mitte lihtsalt keelata ja sulgeda," ütles Didvig.

Eesti suurimas ujumisklubis ei ole koroonakriisi algusest saati toimunud ühtegi nakatumist.

"Meil on klubis 1200 liiget ja alates sügisest ei ole meil treeningutel kedagi nakatunud ja ükski kolle ei ole meie klubist algust saanud," ütles Didvig.

Spordiklubid ootavad, et neid kuulatakse järgnevate nädalate jooksul ära, toimuks dialoog ja otsitakse alternatiivseid lahendusi, et ei jätkuks sulgemise ja keelamise periood ka 17. jaanuari järel.